Stalinism sünnib Soomes uuesti

Kuidas nimetada rühmitust, mis õigustab stalinistlikke massi­mõr­vu ja ründab Eestit? Antifa­šism peaks küll olema viimane nimi, mis meelde tuleb.

Soomes on olnud palju Eesti sõpru, alates Elias Lönnrotist, Lauri Kettusest ja Urho Kaleva Kekkosest kuni Seppo Zetterbergini välja. Kuid Eesti vaenlasi on see ühiskond hakanud näitama alles nüüd.

Esialgu võib rääkida õnneks vaid „kolmest tankistist ja koerast”, kes Eesti pihta tuld ja tõrva paiskavad. Niinimetatud Soome Antifašistlik Komitee (SAFKA) koosneb kolmest liikmest: Johan Bäckman, Leena Hietanen ja Petri Krohn, nendega on ühinenud Abdullah (endine Risto) Tammi, veel loomata Soome Islamipartei liider, kes on avalikult tunnistanud, et nuhkis aastakümneid KGB informaatorina Soomes usuliikumiste järele.

Olles sattunud Putini isikukultust propageerivate äärmusliikumiste mõju alla, kuulutab see seltskond internetimeedias avalikku laimu Eesti aadressil.

Siberisse sõjapakku

Näiteks väidab Soome Islamipartei: „Mitmed muslimid on rõ­humise pärast Eestist ära kolinud.” Bäckman teatas aga Helsingi rootsikeelsele ajalehele Huvfudstadsbladet: „1941. aastal viidi eestlasi Nõukogude riigi sisealadele, et nad ei jääks sõja jalgu. Paljud eestlased, sh Lennart Meri ja Georg Ots, elasid sõja üle tänu sellele hoolitsusele.”

Teadaolevalt pole küll Eesti muslimite ridadest kaebusi kuulda olnud. Meri küüditati ja elas Siberis aga üle tõelisi kannatusi, Ots võeti punaväkke. 1941. aastal küüditatud eestlastest hukkus enam kui pool, tööpataljonidesse saadetud punaväelased kannatasid aga nälga, mida okupeeritud Eestis isegi ette ei kujutatud. Kui avada mõne kaas­aegse, kas või Hindrek Meri mälestusteraamat, selgub, et nende eluga tagasitulek oli vedamine, mitte näide hoolitsusest.

Kuid „fašistide” mälestused ju „antifašistidele” ei sobi. Iivi Masso, Imbi Paju, Sofi Oksanen ja Kaja Kunnas on sattunud Leena Hietase ülimalt isikliku rünnaku alla. Niivõrd fanaatilist stalinismi õigustamist kui Bäckmani suu läbi pole aga soomlased kuulnud alates 1970. aastatest.

Bäckman on tõusnud Soomes nende jõudude liidriks, kes rün­davad Eestit. Ta on Eestile peaaegu samasugune „kingitus” kui Risto Teinonen. Bäckman õigustab avalikult stalinistlikke kuritegusid, samal ajal kui Teinonen on natslikest roimadest rääkides isegi mõnevõrra tagasihoidlikum. Kumbki neist pole Soomes mõjukas, kuid nad tõendavad, et ka demokraatlikus ühiskonnas võib sattuda totalitaarse ideoloogia mõju alla.

Eesti otsas trampimine pole Bäckmani jaoks ajutine tuju: ta loodab selle najal pääseda Euroopa Parlamenti. Soome meedia võttis Bäckmani küll vastu avaliku irooniaga. Eestis on ta aga saanud mõistetamatult suure meediakajastuse ja lisaks leidnud siin ka mõttekaaslasi: Kaheksanda Mai Liikumine avaldab oma blogis SAFKA kaastöid ja kaitseb küüditamissüüdistusega kohtu alla olevat Arnold Merit.

Ždanovi sõltlaste võrgustik

••    Soomes juurdus alates 1944. aastast seltskond, kes oli valmis kiitma heaks kõik, mis Moskvast tuleb.

••    Loomulikult võib nende „isaks” pidada Andrei Ždanovit. Ta meisterdas Soomes isegi tugevama Moskva-sõltlaste võr­gustiku kui neli aastat varem Eestis. Stalin oli neile „vabaduse tooja” ja kuigi tollased süm­bolid on hiljem taandunud, on lihtsameelsus säilinud.

••    1968. aastal polnud terve hulk kommuniste nõus hukka mõist­ma Nõukogude tankiroomikute alla jäänud inimeste hukkumist Prahas ja „taistolastest” sai parlamendis eraldi jõud.

••    1990. aastate sisekriisidest väljununa on enamik endisi kommuniste leidnud koha demokraatlikumas Vasakliidus, tõsiusksed on aga oma­vahel tülitsedes jagunenud kolmeks-neljaks väikeparteiks.

••    Kuid 2006. aastal selgus, et stalinism pole kadunud: Suvi-Anne Siimes lahkus Vasakliidu juhi kohalt, sest ta polnud või­meline endisi „taistolasi” ohjeldama.