Rase söögu kahe eest – eriti vitamiine
Kui naine jääb lapseootele, pole vaja süüa lõunaks kaht praadi. Küll vajab rase toitumisspetsialisti Mai Maseri sõnul tavalisest enam vitamiine ning mineraalainetest rauda ja kaltsiumit. „Et paljud vitamiinid parandavad toimet vastastikku, ei ole õige neid ühekaupa välja noppida,” soovitab Maser läheneda vitamiinidele komplektikaupa. Rasedatele on loodud ka spetsiaalseid mineraalainete ja vitamiinide komplekte.
Lapseootel naisele kuluvad Maseri sõnul marjaks kõik vitamiinid, kuid eriti rasvlahustuvad – A-, D- ja E-vitamiin ning foolhape.
Esimene korraldab head silmanägemist ning on vajalik platsenta ja loote normaalseks arenemiseks; teine vastutab luude-hammaste tugevuse ning südametegevuse ja stabiilse närvisüsteemi eest; kolmas tagab hapnikuvarustatuse, toitainete transpordi rakkudeni ja A-vitamiini säilimise. Foolhape aitab ära hoida loote arengudefekte.
Foolhappe järele suureneb vajadus raseduse esimestel kuudel. Raseduse ja imetamise ajal soovitatakse seda Maseri sõnul süüa tavalise 300 asemel 400 µg. See B-grupi vitamiin vähendab arenguhäirete riski – eriti aju ja seljaaju osas (neuraaltoru defektid). Need võivad tekkida 28 päeva jooksul pärast viljastumist. Et aga foolhappe tähtsust pole võimalik üle hinnata ja pooled rasedustest on planeerimata, soovitab Maser igal viljakas eas naisel foolhapet alati oma toidulaual pidada. „Iga viljastumisealine naine peab saama päevas toiduga 0,4 mg foolhapet,” ütleb Maser. Seda leidub näiteks täisteratoodetes ja rohelistes köögiviljades. „Eri uurimistulemused annavad tunnistust, et väärarenguid ennetav foolhappe annus on 800 µg, mida on raske saavutada vaid dieeti reguleerides,” lisab toitumisspetsialist siiski.
Jälgi üldist toitumist
Kaltsium toetab D-vitamiini luude-hammaste ehitamisel, seda on palju piimas ja piimatoodetes. Rauaallikatena on tähtsad maks, seemned ja täisteratooted. Rauda on vaja vereloomeks.
Lisaks vitamiinitähestikule soovitab Mai Maser jälgida ka üldist toitumist: rasvad, valgud, süsivesikud. Toitumisspetsialist annab ette mõned vajalikud rusikareeglid. „Valgud ei tohiks ületada 20% päevasest toidu-energiast, toidurasvad peaksid katma 25–30% toiduenergiast, süsivesikute vajadus on suur ja nendest saadav toiduenergia peaks moodustama ligi 60% kogu organismi päevasest saadavast energiast.”
Rasvadest täielikult loobuda ei tohi
•• Valku leidub lihas, kalas, munades, piimas. Loomsed valgud on tihti suure rasvasisaldusega ning terviseriskide vähendamiseks on oluline vältida liha liigset tarvitamist valguallikana. Piisavalt valku saab, kui tarvitada iga päev täisteraviljatooteid (leiba, sepikut, pastatoite). Samas on tavaliselt ka väga head B-grupi vitamiinide, raua- ja foolhappeallikad.
•• Toidurasvade juures on oluline küllastunud ja küllastumata rasvhapete tasakaal, mida on vaja enamasti nihutada loomsete rasvade vähendamise ja taimsete suurendamise suunas. Rasvadest täielikult loobuda ei tohi, sest neis on lahustunud A-, E- ja D-vitamiin.
•• Süsivesikute juures on olulisimaks lahustuvad kiudained, mida on köögi- ja puuviljades, marjades, kaeras, rukkis ning odras. Vajalik kogus süsivesikuid päevas raseduse ajal oleks 300—350 g, raseduse teisel poolel enam. Erilise tähtsusega on väikese glükeemilise indeksiga toiduained, mis pikema aja jooksul imendudes hoiavad veresuhkru stabiilse.
Süsivesikuid sisaldavad leib-sai (täisteratooted), puu- ja aedviljad, tatar, kaerahelbed ning riis.