Rase söögu kahe eest – eriti vitamiine

Lap­seoo­tel nai­ne va­jab rasv­la­hus­tu­vaid vi­ta­mii­ne ja peaks hoidma toidulaual fool­ha­pet.

 Kui nai­ne jääb lap­seoo­te­le, po­le va­ja süüa lõunaks kaht praa­di. Küll va­jab ra­se toi­tu­miss­pet­sia­lis­ti Mai Ma­se­ri sõnul ta­va­li­sest enam vi­ta­mii­ne ning mi­ne­raa­lai­ne­test rau­da ja kalt­siu­mit. „Et pal­jud vi­ta­mii­nid pa­ran­da­vad toi­met vas­tas­tik­ku, ei ole õige neid ühe­kau­pa väl­ja nop­pi­da,” soo­vi­tab Ma­ser lä­he­ne­da vi­ta­mii­ni­de­le komp­lek­ti­kau­pa. Ra­se­da­te­le on loo­dud ka spet­siaal­seid mi­ne­raa­lai­ne­te ja vi­ta­mii­ni­de komp­lek­te.

Lap­seoo­tel nai­se­le ku­lu­vad Ma­se­ri sõnul mar­jaks kõik vi­ta­mii­nid, kuid eri­ti rasv­la­hus­tu­vad – A-, D- ja E-vi­ta­miin ning fool­ha­pe.

Esi­me­ne kor­ral­dab head sil­manä­ge­mist ning on va­ja­lik plat­sen­ta ja loo­te nor­maal­seks are­ne­mi­seks; tei­ne vas­tu­tab luu­de-ham­mas­te tu­ge­vu­se ning süda­me­te­ge­vu­se ja sta­biil­se när­visüstee­mi eest; kol­mas ta­gab hap­ni­ku­va­rus­ta­tu­se, toi­tai­ne­te trans­por­di rak­ku­de­ni ja A-vi­ta­mii­ni säi­li­mi­se. Fool­ha­pe ai­tab ära hoi­da loo­te aren­gu­de­fek­te.

Fool­hap­pe jä­re­le suu­re­neb va­ja­dus ra­se­du­se esi­mes­tel kuu­del. Ra­se­du­se ja ime­ta­mi­se ajal soo­vi­ta­tak­se se­da Ma­se­ri sõnul süüa ta­va­li­se 300 ase­mel 400 µg. See B-gru­pi vi­ta­miin vä­hen­dab aren­gu­häirete ris­ki – eri­ti aju ja sel­jaa­ju osas (neu­raal­to­ru de­fek­tid). Need võivad tek­ki­da 28 päe­va jook­sul pä­rast vil­jas­tu­mist. Et aga fool­hap­pe täht­sust po­le võima­lik üle­ hin­na­ta ja poo­led ra­se­dus­test on pla­nee­ri­ma­ta, soo­vi­tab Maser igal vil­ja­kas eas nai­sel fool­ha­pet alati oma toi­du­laual pi­da­da. „I­ga vil­jas­tu­mi­sea­li­ne nai­ne peab saa­ma päe­vas toi­du­ga 0,4 mg fool­ha­pet,” ütleb Maser.  Se­da lei­dub näi­teks täis­te­ra­too­de­tes ja ro­he­lis­tes köö­gi­vil­ja­des. „E­ri uu­ri­mis­tu­le­mu­sed an­na­vad tun­nis­tust, et vää­ra­ren­guid en­ne­tav fool­hap­pe an­nus on 800 µg, mi­da on ras­ke saa­vu­ta­da vaid diee­ti re­gu­lee­ri­des,” li­sab toitumisspetsialist siis­ki.

Jälgi üldist toitumist

Kalt­sium toe­tab D-vi­ta­mii­ni luu­de-ham­mas­te ehi­ta­mi­sel, se­da on pal­ju pii­mas ja pii­ma­too­de­tes. Rauaal­li­ka­te­na on täht­sad maks, seem­ned ja täis­te­ra­too­ted. Rau­da on va­ja ve­re­loo­meks.

Li­saks vi­ta­mii­nitä­hes­ti­ku­le soo­vi­tab Mai Ma­ser jäl­gi­da ka üldist toi­tu­mist: ras­vad, val­gud, süsi­ve­si­kud. Toitumisspetsialist an­nab et­te mõned vajalikud ru­si­ka­reeg­lid. „Val­gud ei to­hiks üle­ta­da 20% päe­va­sest toi­du-ener­giast, toi­du­ras­vad peak­sid kat­ma 25–30% toi­due­ner­giast, süsi­ve­si­ku­te va­ja­dus on suur ja nen­dest saa­dav toi­due­ner­gia peaks moo­dus­ta­ma li­gi 60% ko­gu or­ga­nis­mi päe­va­sest saa­da­vast ener­giast.” 

Rasvadest täielikult loobuda ei tohi

•• Valku leidub lihas, kalas, munades, piimas. Loomsed valgud on tihti suure rasvasisaldusega ning terviseriskide vähendamiseks on oluline vältida liha liigset tarvitamist valguallikana. Piisavalt valku saab, kui tarvitada iga päev täisteraviljatooteid (leiba, sepikut, pastatoite). Samas on tavaliselt ka väga head B-grupi vitamiinide, raua- ja foolhappeallikad.

•• Toidurasvade juures on oluline küllastunud ja küllastumata rasvhapete tasakaal, mida on vaja enamasti nihutada loomsete rasvade vähendamise ja taimsete suurendamise suunas.  Rasvadest täielikult loobuda ei tohi, sest neis on lahustunud A-, E- ja D-vitamiin.

•• Süsivesikute juures on olulisimaks lahustuvad kiudained, mida on köögi- ja puuviljades, marjades, kaeras, rukkis ning odras. Vajalik kogus süsivesikuid päevas raseduse ajal oleks 300—350 g, raseduse teisel poolel enam. Erilise tähtsusega on väikese glükeemilise indeksiga toiduained, mis pikema aja jooksul imendudes hoiavad veresuhkru stabiilse.

Süsivesikuid sisaldavad leib-sai (täisteratooted), puu- ja aedviljad, tatar, kaerahelbed ning riis.