Riigikontroll: karjäärid ei pea tulema koduõue

Kuigi kaevandusettevõtete soov avada uusi karjääre tekitab sageli terava vastasseisu kohalike elanikega, oleks kaevandajatel hõlbus leida hoopis sobivamaid maardlaid. „Võimalike karjääride asukohtadele on rohkem alternatiive, kui avalikustatud info järgi võiks arvata,” seisab riigikontrolli ehitusmaavarade kaevandamist käsitlevas auditi eelnõus, mis ametlikult avalikustatakse paari nädala pärast.
„Seega on kohalike elanike ja kaevandamishuvide konflikti korral võimalik otsida karjääridele sobivamaid asukohti, kuid seda pole enamasti tehtud,” teatab riigikontroll jahmatava tõe. Nii näiteks võiks jätta juba aastaid palju kirgi kütnud põhjaveealuse Nabala paemaardla kaevandusload välja andmata ja selle asemel leida kaevandamiseks sobivamad kohad.
Geoloogiline uuring = luba
Auditis tuuakse esile, et geoloogide sõnul leidub Eestis seni alasid, mis sobivad geoloogilise ehituse ja keskkonnatingimuste poolest kaevandamiseks isegi paremini kui mõned registreeritud maardlad.
Sellega riigikontrolli kriitika ei piirdu ja dokumendis nenditakse lausa, et karjääride asukohta valides lähtutakse täielikult kaevandajate huvidest ja karjääride avamine otsustatakse sisuliselt juba geoloogilise uuringu loa väljastamisega. „Keskkonnamõjude hindamise (KMH) tulemuste alusel pole kordagi keeldutud kaevandamisloa väljaandmisest,” teatab riigikontroll ja lisab, et KMH-aruanded jäävad pealiskaudseks ja sedastavad ilmselgeid tõdesid. „Keskkonnaministeeriumi töötajad on ka avalikult selgitanud, et kui KMH tehakse, siis kaevadus ka tuleb, sest arendaja ei taha raha kulutada ilmaasjata tehtava KMH peale.”
Lisaks tuleb auditist välja, et riigil pole ülevaadet, kui palju ja milliseid ehitusmaavarasid meil tegelikult veel alles on, ning puudub ka plaan, kuidas ja kus karjääre avada. Näiteks tuuakse Järvamaal asuv Koigi vald, kuhu vabariigi valitsus otsustas anda geoloogilise uuringu loa, ehkki kohalik omavalitsus seisis sellele vastu ja see polnud kooskõlas valla arengukava ega üldplaneeringuga. „Loa andmisel jäeti arvestamata olemasolevate kar-jääride lähedus ja see, et vaidlus-aluse alaga piirneb enam kui 70 hektari suurune ala, millele oli omavalitsuse nõusolekul juba luba välja antud ning kus planeeritakse lähiajal alustada kaevandamist,” sedastab audit. Riigikontroll ähvardab, et kui senine poliitika jätkub, siis eriti regionaaltasemel ammenduvad varud kiiresti.
Keskkonnaministeerium avalikkusele selgitusi andma ei soostunud ja jättis kõik Eesti Päevalehe küsimused vastuseta. „Praegu on tegu auditi eelnõuga, mis on mõeldud ametkondlikuks kasutamiseks ja mida ametnikel ei ole õigus kommenteerida,” teatas ministeeriumi pressiesindaja Agnes Jürgens. Selgituste andmiseks lubas Jürgens korraldada eraldi pressikonverentsi siis, kui auditi tulemused ametlikult teatavaks tehakse.
Vanad karjäärid jäävad korrastamata
•• Riigikontrolli audit toob esile, et kaevandamisega rikutud maastike pindala suureneb pidevalt, sest avatakse uusi karjääre ja jäetakse vanad korrastamata. •• „Karjääride korrastamise tingimuste seadmine on halvasti korraldatud, järelevalvet ei tehta ja riiklikke sunnivahendeid ei rakendata,” seisab auditi eelnõus. Seejuures peaks kaevandaja alustama rikutud maa korrastamist esimesel võimalusel ning kaevandusloa kehtivuse lõppedes peaks karjäär olema korrastatud — enamasti neid nõudeid ei järgita.
•• „Levinud on praktika, kus kaevandajad esitavad enne kaevandamisloa kehtivusaja lõppu taotluse loa pikendamiseks ja karjääri laiendamiseks ning lubade pikendamisel lükkub ka korrastamise tähtaeg edasi.”
•• Tallinna tehnikakõrgkooli geoloogia ja keskkonnaõpetuse professor Rein Einasto tõi esile, et kohalike elanike poolehoiu võitmiseks tuleks kaevandusload anda kuni kümneks aastaks ja väiksematele karjääridele ning kaevandajatele tuleks seada tingimus karjäär hiljem ilusana maha jätta. „Esikohale tuleb seada maastikukujundus, ammendunud karjäärist saab ju lihtsalt teha näiteks ilusa veekogu.”
•• Einasto sõnul on riik jätnud killustiku tootmise kaevandaja mureks ning ettevõtja peab ise sobivaid kohti otsima ja keskkonna-mõju hindamise tellima. Paljud head maardlad asuvad eramaal ja sinna kaevandajad ligi ei pääse.
Ministeeriumi vastuseta jäänud küsimused
•• Miks lastakse ettevõtetel avada uusi karjääre kohtades, kus see tekitab keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid probleeme, kui tuleb välja, et kaevandamiseks on palju sobivamaid maardlaid?
•• Mis mõte on KMH-del, kui neist pole seni mitte mingit tolku olnud?
•• Miks on KMH tellimine arendaja enda ülesanne? Kas see ei tekita erapoolikust (tellija muusika)?
•• Kas KMH tellimine ei tuleks jätta riigi teha?
•• Riigikontroll teatab, et kaevandamisega rikutud maastike pindala suureneb, sest uusi karjääre avatakse, ent vanu ei korrastata. Miks on jäetud tegemata järelevalve vanade karjääride kohta?
•• Miks pole määratud karjääridele aastaseid kasutusmäärasid?
•• Riigikontroll teatab ka, et riigil puudub usaldusväärne ülevaade ehitusmaavarade varudest ja kaevandamisest. Kuidas te seda kommenteerite?
•• Mida on keskkonnaministeeriumil plaanis ette võtta, et neid asju muuta?