Kopsuarst aitab leevendada astmat ja suitsumehe köha

Ast­mat saab kont­rol­li all hoi­da, KOK-i pu­hul väl­di tõve prog­res­see­ru­mist.

Ast­ma al­gab jär­sult ja eh­ma­tab läm­bu­va pat­sien­di üsna rut­tu ars­ti juur­de. Nn suit­su­me­he kö­ha ehk KOK süve­neb aga ae­gamöö­da, mistõttu peab ini­me­ne paar aas­tat kest­nud kö­ha ja hin­gel­da­mist ju­ba loo­mu­li­kuks. Hai­gusnä­hud on mõle­ma pu­hul sar­na­sed ja kui need kop­su­hai­gu­sed esi­ne­vad veel koos, on va­he te­ge­mi­ne ras­ke ise­gi pul­mo­no­loo­gi­le, rää­gib kop­suarst El­ga Me­si­maa.

KOK tä­hen­dab kroo­ni­list obst­ruk­tiiv­set kop­su­hai­gust, rah­va­kee­li suit­su­me­he kö­ha. Sel­le all mõis­te­tak­se kroo­ni­list bron­hii­ti, sa­ge­li kaas­neb kop­su­de laie­ne­mi­ne ja väi­kes­te õhu­tee­de moon­du­mi­ne ehk bron­hio­liit. Kroo­ni­li­ne bron­hiit oma­kor­da diag­noos­itak­se, kui kö­ha esi­neb kol­mel kuul aas­tas ka­hel aas­tal jär­jest.

Ast­ma on hin­ga­mis­tee­de kroo­ni­li­ne põle­ti­ku­li­ne hai­gus, mis põhjus­tab üli­tund­li­kel ini­mes­tel hin­ga­mis­tee­de laial­da­se va­riee­ru­va obst­rukt­sioo­ni. See tä­hen­dab, et hin­ga­mis­teed on ühel päe­val roh­kem kin­ni kui tei­sel. Hin­ga­mis­tee­de spasm võib taan­du­da ise või ra­vi­mi­te toi­mel.

Ast­ma­te­ki­ta­jad võivad ol­la al­ler­gee­nid, vii­ru­sed, bak­te­rid, see­ned, ka il­m (külm või vä­ga niis­ke õhk), psühho­loo­gi­li­sed põhju­sed (tu­gev emot­sio­naal­ne st­ress või ras­ked ülee­la­mi­sed). Ka gee­ni­del on oma osa: kui üks või mõle­mad va­ne­mad on al­ler­gi­kud, on lap­sel ast­ma/al­ler­gia saa­mi­se tõen­äo­sus ku­ni 60% suu­rem. Ge­nee­ti­li­ne te­gur võib aval­du­da ka üle inimpõlve, va­hel on lei­tud seo­seid tä­di­de-onu­de diag­noo­si­ga.

Ast­ma põhi­li­sed sümp­to­mid on hin­gel­dus, kö­ha, vi­lis­tav hin­ga­mi­ne. „Läm­bus­hoog on ast­ma põhi­tun­nus ol­nud ajast ae­ga, kuid sa­ge­li ei osa­ta hin­ga­mis­ras­kust läm­bu­seks pi­da­da,” teab Me­si­maa.

„Läm­bus­hoog al­gab ta­va­li­selt kui­va kö­ha­ga, te­kib hin­gel­dus väl­ja­hin­ga­mi­se ras­ku­se­ga ja lõpuks läm­bus. Ini­me­sed ütle­vad, et mul jäi hing kin­ni, ja ole­ta­vad eri­ne­vaid põhju­si.”

Hakatuseks unusta sigaretid

Me­si­maa sõnul on KOK tõsi­sem hai­gus kui ast­ma, ent pi­sa­raid näeb ta ena­mas­ti pat­sien­di sil­mis ast­ma­diag­noo­si pan­nes. „KOK al­lub ra­vi­le pal­ju hal­ve­mi­ni kui ast­ma,” li­sab kop­suarst.

1990. aas­tal oli KOK maail­mas su­re­mu­se põhjus­ta­ja­na kuuen­dal ko­hal. En­nus­tus­te jär­gi tõuseb see 2020. aas­taks kol­man­da­le ko­ha­le. Jõuli­ne tõus on tin­gi­tud sel­lest, et li­gi kolm­vee­rand KOK-i hai­ge­test po­le diag­noo­si saa­nud ega ars­ti juur­de läi­nud­ki. KOK on prog­res­see­ruv hai­gus – mi­da va­ne­maks saa­dak­se, se­da enam suit­se­ta­tak­se ja seelä­bi vä­he­neb olu­li­selt ra­vi tõhu­sus. „See on 1965. aas­ta­ga võrrel­des ai­nus hai­gu­sg­rupp, mil on tu­gev tõusut­rend,” mär­gib toh­ter.

„Kop­su­de üld­pind on 500 m2, ööp­äe­vas lä­bib kop­se 9000 liit­rit õhku. Ka vä­ga väi­ke õhu­saas­te kah­jus­tab kop­se,” sel­gi­tab dr Me­si­maa. Te­ma ar­va­tes ei saa suit­se­ta­jaid ra­vi­da, sest pea­mi­sed süüdla­sed kroo­ni­li­se bron­hii­di ku­ju­ne­mi­sel on sis­se­hin­ga­tud tok­si­li­sed osad, ena­mas­ti si­ga­re­ti­suit­sust. Si­ga­re­tis on üle 4000 ter­vist­kah­jus­ta­va kom­po­nen­di. „Üheain­sa suit­su­mah­vi jä­rel ei saa pool aas­tat ter­ves bron­hiaal­puus li­mas­kest en­nast taas­ta­da,” tea­tab toh­ter.

Me­si­maa po­le erand – üle il­ma keh­tib ree­gel, et kal­list ko­dust hap­ni­ku­ra­vi saa­vad vaid mit­te­suit­se­ta­vad pat­sien­did, sest suit­se­ta­ja­le po­le sel­lest ra­vist liht­salt ka­su.

„Po­le võima­lik jät­ka­ta suit­se­ta­mi­se­ga ja tah­ta sa­mas kõiki ter­vis­hoiu­tee­nu­seid, ise­gi vä­ga ri­kas­tes rii­ki­des mit­te,” li­sab Me­si­maa. Ta kin­ni­tab, et kui pat­sien­di­ga on ae­ga kor­ra­li­kult rää­ki­da, suu­da­vad pal­jud edu­kalt suit­se­ta­mi­sest loo­bu­da.

Dr Me­si­maa rää­gib, kui­das pi­dev kö­ha kah­jus­tab pat­sien­ti­de eluk­va­li­tee­ti. Nad kö­hi­vad nii ööl kui ka päe­val: ei saa seepä­rast häs­ti ma­ga­da, ei tih­ka min­na teat­ris­se ega kont­ser­di­le; bus­sis vaa­da­tak­se nei­le vil­tu ja nad käi­vad igas pea­tu­ses väl­jas kö­hi­mas. „Jär­jest vä­hem on hai­geid, kes on kö­hi­nud ju­ba kaks-kolm aas­tat ja al­les nüüd jõua­vad pul­mo­no­loo­gi juur­de,” li­sab Me­si­maa ja on va­ra­ja­se diag­noo­si võima­lu­se eest tä­nu­lik pe­rears­ti­de­le.

Ast­ma­ra­vi eesmärk on hoi­da hai­gus kont­rol­li all, KOK-i pu­hul on ra­vi­mi­te üle­san­ne väl­ti­da tõve prog­res­see­ru­mist. KOK-i-hai­ge saab ise pal­ju ära te­ha. „Peab nor­maal­selt söö­ma ja ke­ha­le koor­must and­ma, st­res­si tu­leb vä­hen­da­da pea­mi­selt füü-si­li­se koor­mu­se kau­du. Kõiki­de vii­rus­hai­gus­te kor­ral tu­leb väl­ti­da tüsis­tu­si ja äge­ne­mi­ne kor­ra­li­kult väl­ja ra­vi­da. Täh­tis on vakt­si­nee­ri­da nii gri­pi kui ka pneu­mo­ko­ki vas­tu,” loet­leb arst.

Ast­ma­hai­ge peab pi­de­valt ra­vi­meid ka­su­ta­ma, nii na­gu arst on et­te kir­ju­ta­nud. In­ha­lee­ri­ta­va­te ra­vi­mi­te­ga on täisväär­tus­lik elu täies­ti võima­lik ja hai­ge saab en­da­le lu­ba­da vä­ga suurt füüsi­list koor­must. „Eu­roo­pa ast­ma­kon­ve­rent­sil de­monst­ree­ri­ti mei­le nais­te uju­mi­se maail­ma­meist­rit, kes on ast­ma­hai­ge. Te­ma­ga kaa­sas ol­nud ra­viarst rää­kis, et kõige ras­kem oli pan­na ini­me­ne us­ku­ma: ast­ma­ga on võima­lik saa­da maail­ma­meist­riks,” toob Me­si­maa näi­te elust.

Te­ma sõnul on­gi ars­ti suu­rim rõõm see, kui kroo­ni­li­sed hai­ged nau­di­vad elu täiel rin­nal. „O­len tund­nud rõõmu oma noor­test ast­ma­hai­ge­test, kes aas­ta­se ra­vi jä­rel on va­ba­ne­nud hin­ga­mis­puu­du­lik­ku­sest, sünni­ta­vad lap­si ja on tööl edu­kad,” kir­jel­dab kop­suarst. See saab võima­li­kuks vaid pi­de­va ra­vi kor­ral. „Ast­ma põhjust, al­ler­giat, lik­vi­dee­ri­da po­le võima­lik. Küll aga saab ast­mat kont­rol­li all hoi­da ja see on tä­nap­äe­va ast­ma­ra­vi põhia­ru­saam,” li­sab Me­si­maa.

Mõle­ma hai­gu­se ra­vis on olu­li­sel ko­hal kaks mee­to­dit: bron­hilõõgas­tid ja in­ha­lee­ri­ta­vad hor­moo­nid. Kom­bi­nee­ri­tud ra­vi kor­ral, kus pi­ka­toi­me­li­ne bron­hilõõgas­ti ja in­ha­lee­ri­tav hor­moon on ühen­da­tud, te­kib süner­gia. Dr Me­si­maa kin­ni­tab, et siin on juht, kus 1 + 1 = 3, ku­na ses kom­bi­nat­sioo­nis on ra­vi­mian­nu­sed üliv­äi­ke­sed ning see­ga kõrval­toi­meid vä­he.

Diferentsiaaldiagnostika

•• Enamasti on astmaatikud noored ja KOK-ihaiged üle 40 aasta vanad. Astma algab järsku — inimene tunneb õhupuudust, hingab vilinal, tal on köha ja matab hinge. KOK algab hiilivalt, inimene harjub ja peab oma õhupuudustunnet loomulikuks.

•• Kui inimene suitsetab, on palju tõenäolisem, et tal on KOK, eriti vanemal inimesel. Korduvad hingamisteede haigused võivad olla iseloomulikud nii KOK-ile kui ka astmale, õhupuudushood esinevad aga rohkem astma korral.

•• Hingamisteede ülitundlikkus on iseloomulik astmale — mingile allergeenile on astmaatikute hingamisteed 10 000 korda tundlikumad kui teistel, hingamisteed reageerivad allergeenile spasmi ehk kokkutõmbega.

•• Spasm hingamisteedes on astma korral pöörduv, s.t laheneb ja hingamisteed laienevad. KOK-i korral nii palju ei laiene.

Astmatest

Viis küsimust

Viis vastust

••  Punkte saab esimese vastuse variandi eest üks ja viimase eest viis, vahepealsete eest vastavalt valitud variandile. Kui skoor on 25, on astma kontrolli all; alla 20 punkti viitab kontrollimatule astmale. Alla 25 punkti saanutel tuleb ravi korrigeerida.

1. Kui sageli viimase nelja nädala jooksul on astma takistanud teie tegevust?

kogu aeg    

väga sageli    

mõnikord    

harva    

üldse mitte    

2. Kui sageli viimase nelja nädala jooksul on teid vaevanud õhupuudus?

rohkem kui üks kord päevas    

kord päevas    

kolm kuni kuus korda nädalas    

üks-kaks korda nädalas    

üldse mitte    

3. Kui sageli viimase nelja nä-dala jooksul on astma sümp-tomid teid öösel või hommikul tavalisest varem üles äratanud?

neljal või enamal ööl nädalas    

kahel kuni kolmel ööl nädalas    

kord nädalas    

üks-kaks korda    

üldse mitte    

4. Kui sageli viimase nelja nädala jooksul olete kasutanud oma hoopiipu?

kolm või enam korda päevas    

üks-kaks korda päevas    

kaks-kolm korda nädalas    

kord nädalas või harvem    

üldse mitte    

5. Kas astma on olnud teie hinnangul kontrolli all viimase nelja nädala jooksul?

ei olnud üldse   

peaaegu kontrolli alt väljas    

mõningal määral kontrolli all    

hästi kontrolli all    

täielikult kontrolli all