Plaan on esial­gu al­les äh­ma­ne ja ei ole su­gu­gi kin­del, kas sel­le te­gi­jad mõis­ta­vad, mis on met­sa eripä­ra võrrel­des kas või ra­ha­hun­ni­ku­ga.

Mets ja met­sa­maa kan­na­vad en­das kul­tuu­ri­list ja iden­ti­tee­diväär­tust. Ees­ti on met­sa­riik ja eest­la­ne on en­nast iden­ti­fit­see­ri­nud met­sa kau­du. Kuu­lu­me Eu­roo­pa viie kõige met­sa­rik­ka­ma rii­gi hul­ka. Üle poo­le mais­maast on met­sa all ja ole­me har­ju­nud, et Ees­ti maas­tik on met­sa­maas­tik. Sel­li­ne on meie ko­du­maa ning ka lin­nas­tu­nud eest­la­se­le on mets puh­ka­mi­se ja ta­sa­kaa­lu saa­vu­ta­mi­se paik.

Pea­le­gi an­nab mets pui­tu ja sel­le kau­du ka ra­ha, kuid en­nekõike on te­ma roll ta­sa­kaa­lus­ta­da. Ta­sa­kaa­lus­ta­da ini­mest ja te­ma elu­kesk­kon­da. Ta­sa­kaa­lus­ta­da loo­dus­kesk­kon­da. Ta­sa­kaa­lus­ta­da Ees­ti rii­ki.

Va­nas­ti võrrel­di met­sa kul­la­va­ru­ga. Ees­ti taas­ta­tud ise­seis­vu­se al­gu­saas­ta­tel olid meie rii­gi­met­sad Ees­ti kroo­ni kat­te­va­raks. Met­sa roll ta­sa­kaa­lus­ta­ja­na on olu­li­ne just ras­kel ajal. Ras­ke­tel ae­ga­del on ka mõel­dud nen­dest ta­ga­va­ra­dest nä­pis­ta­mi­se pea­le.

Rii­gi­mets on na­gu rii­gi­pank, sealt nä­pis­ta­tak­se ala­ti vä­ga pi­ka aja pea­le et­te. Met­sa kas­vu kesk­mi­ne ka­su­tus­ring on sa­da aas­tat. Met­sa kal­la­le kätt si­ru­ta­des nä­pis­ta­me me mit­te ai­nult las­te, vaid ka lap­se­las­te ar­velt. Põhja­maa­de met­sao­ma­ni­kud­ki, kel­lel on oma­ni­ku­ko­ge­must ju­ba mi­tu põlve, kä­sit­le­vad oma va­ra las­te ja las­te­las­te oma­na ja kui sealt mi­da­gi võetak­se, mõel­dak­se ka nii pi­kalt et­te.

Vaateväli sajandi peale

Müümi­se pu­hul rää­gi­tak­se met­sa­maast, mis kas­va­tab uut met­sa ja an­nab ka­su­mi kät­te kor­ra sa­jan­dis. Kuid met­sa­kas­va­tus on ka mit­me põlv­kon­na töö ja hool, nii et tu­lu aas­ta pea­le on suh­te­li­selt väi­ke. Prae­gu lõiga­tak­se va­nai­sa­de hool­da­tud ja siia­ni hoi­tud met­sa. Sa­jaks aas­taks in­ves­tee­rin­gu­te ja plaa­ni­de te­ge­mi­ne nõuab vä­ga pi­ka pers­pek­tii­vi­ga mõtle­mist võrrel­des sel­le­ga, kui kii­res­ti muu­tub ühis­kond ja kui kii­res­ti möö­dub ka ma­jan­duskriis. Kui­gi mei­le võib tun­du­da paar aas­tat vi­re­le­mist iga­vi­ku­na, tu­leb sea­da vaa­teväl­ja ühe sa­jan­di pea­le.

See, kui­das erao­ma­nik met­sa­ga hak­ka­ma saab, on ühis­kon­na küpsu­se mõõdu­puu. Va­rem­gi on ju teh­tud kat­seid rii­gi­met­sa laie­malt eras­ta­da. Tol­lal ei ol­nud ühis­kond pii­sa­valt küps, et usal­da met­sa erakä­tes­se. Põhja­maa­des, kus mets on mit­men­dat põlv­kon­da erao­ma­ni­ke käes, on samm­haa­val kas­va­ta­tud met­sao­ma­nik­ku, kes os­kab vas­tu­ta­da ja ta­jub met­sa tõelist väär­tust ja ole­must. Ka on seal­ne ühis­kond meie omast sta­biil­sem ja toi­mib ta­sa­kaa­lu­kalt. Prae­gust Ees­ti ühis­kon­na küpse­mist vaa­da­tes peaks met­sa­maa müümi­se­ga ole­ma veel et­te­vaat­lik.

Rii­gi­met­sa on 38% kõigist Ees­ti met­sa­dest ja prae­gu on hä­mar, mi­da sel­lest müüa ta­he­tak­se. On rää­gi­tud re­for­mi­ma­ta met­sa­maast, mis on kum­ma­li­sel vii­sil jää­nud oma­ni­ku­ta ja mil­le oma­nik on vor­mi­li­selt riik. Sel­le li­gi 250 000 hek­ta­ri met­sa­maa müük vää­rib eda­si mõtle­mist. Prae­gu on re­for­mi­ma­ta met­sa­maa keh­va pe­re­me­he söö­ti jäe­tud põld. On piin­lik, et meie rii­gil on suur lah­ma­kas maad, mil­le­ga ei osa­ta mit­te mi­da­gi pea­le ha­ka­ta. En­nekõike on need keskea­li­sed leht­puu­met­sad: le­pi­kud, haa­vi­kud ja har­va ka kaa­si­kud. Nii ütleb pro­fes­sio­naal, ta­va­ko­da­nik ni­me­tab neid võsaks. Igal ju­hul tu­leks sel­le suu­re hal­li tsoo­ni­ga mi­da­gi et­te võtta.

Ost­ja jaoks ei ole see ma­gus mets, eri­ti kui vaa­da­ta lühi­ke­se pers­pek­tii­vi­ga. Ost­mi­se teeks kee­ru­li­seks see­gi, et need alad on kil­lus­ta­tud üle Ees­ti.

Rii­gi ja met­san­du­se eest­ve­da­jad peak­sid siin ta­ba­ma kaks kär­best ühe hoo­bi­ga ja kor­ra maj­ja löö­ma. Kui see tä­hen­daks re­for­mi­ma­ta rii­gi­met­sa­de kor­ras­ta­mist, võiks mõel­da ka müügi­le.

Kind­las­ti on pal­ju liht­sam müüa head kor­ras­ta­tud met­sa­maad. Kuid me ei ole küpsed suu­res ula­tu­ses rii­gi­met­sa­de eras­ta­mi­seks ja oht­lik on luua pret­se­den­ti, mis lu­bab hil­jem met­sa­maad suu­rel pin­da­lal eras­ta­mi­seks müüa.

Pui­du­hin­nad on prae­gu rah­vus­va­he­li­sel tu­rul ma­da­lad, mis-tõttu ka met­sa­maa hind on prae­gu suh­te­li­selt ma­da­lam. Kuid met­sa­maa on na­gu ka­pi­tal, ta kas­va­tab met­sa ai­na uues­ti. Nii­siis tä­hen­dab sel­le müük loo­bu­mist ka järg­mis­te met­sapõlv­kon­da­de pealt tu­lu saa­mast.

Ees­tis on teh­tud suu­ri sam­me pui­du ko­ha­peal vää­ris­ta­mi­seks ja toor­pui­du­na müüak­se sel­lest al­la poo­le. Pal­ke töö­del­dak­se Ees­tis vä­ga tub­lis­ti: meil on häs­ti väl­ja ku­ju­ne­nud sae-töös­tus, mööb­litöös­tus. Eks­por­di­tak­se pa­be­ri­pui­tu, sest Bal­ti­maa­des ei ole suurt tsel­lu­loo­si­te­hast. Kuid suu­red pa­be­ri- ja tsel­lu­loo­si­te­ha­sed Soo­mes ja mu­jal on ka just nüüd pi­da­nud jõuli­selt ot­si kok­ku tõmba­ma.

Tasakaalutu erasektor

Rii­gi­met­sa ma­jan­da­mi­se kes­ku­ses (RMK) on ol­nud re­form re­for­mi jä­rel ja an­da hin­nan­gut nen­de mõju koh­ta näi­teks maa-e­lu­le on omaet­te va­lus tee­ma. Kuid met­sa on RMK ma­jan­da­nud suh­te­li­selt ta­sa­kaa­lus­ta­tult ja vä­ga suu­ri möö­da­lask­mi­si po­le siia­ni ol­nud. Um­bes sa­ma suur era­met­sa­sek­tor on ol­nud pal­ju ta­sa­kaa­lu­tum ja kõiku­nud üles-al­la sõltu­valt  ras­kest või heast ajast. See­gi vii­tab ohu­le, et kui era­met­sa­sek­to­ri osa­kaal peaks rii­gi­met­sa­de ar­vel jär­sult kas­va­ma, võib oh­tu sat­tu­da meie met­san­du­se sta­biil­sus ja met­sa­de ta­sa­kaa­lus­tav roll üldi­se­mas plaa­nis.

Ees­tis on rii­gi­met­sa osa­kaal tra­dit­sioo­ni­li­selt ol­nud Soo­me ja Root­si­ga võrrel­des suh­te­li­selt suur. Ka esi­me­se va­ba­rii­gi ajal, ala­tes ju­ba 1918. aas­tast oli rii­gi­met­san­du­sel ko­gu met­san­du­ses lõvio­sa. Ees­ti met­sad on ala­ti ol­nud olu­li­ne rii­gi asi ja riik­lik küsi­mus. Ka paa­rikümne sõjaeel­se aas­ta jook­sul ei ha­ka­tud rii­gi­met­si ula­tus­li­kult eras­ta­ma. See on ol­nud sel­le väik­se rii­gi tra­dit­sioon ja sta­biil­su­se ga­ran­tii.

Võima­li­kest plaa­ni­dest on kõige pers­pek­tii­vi­kam suh­te­li­selt ma­da­lak­va­li­tee­di­li­se re­for­mi­ma­ta met­sa­maa müük. Kõik tei­sed teed on oht­li­kud. 

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid