Toatüdrukute sukkade võim muudab maailma
Muidugi mängivad rolli hoolikalt kujundatud sukad ja pitsid, mustad ürbikesed, kus kõrvuti on nunnalikkus ja vallatu lõige. Ent sellele ei jää tükk pidama, lavastus on kui võimuvõitluse turniir, kus väljapaiskuv domineerimissoov elektrifitseerib teatraalse ruumi. Seal ruumis on eksklusiivsust ja steriilsust kinnitav sõnum, millele annab lisa-väärtuse teadmine, et tegu on endise pangasaaliga, kus toimusid tehingud raha ja võimuga.
Kõige tähtsam lavastuse sõnum lähtub osaliste valikust. Perenaise vastu mässu tõstvaid teenijatüdrukuid mängivad Rakvere teatri näitlejannad Ülle Lichtfeldt ja Tiina Mälberg, kes lähenevad oma aastate poolest keskeale kui viisakalt väljenduda. Ja nende eneseteadlikku perenaist etendab äsja teatrikooli lõpetanud Anneli Rahkema. See on variant, mis päris hästi ei taha klappida Genet’ tekstiga. On ju dialoogi poolt väljajoonistatud Proua karakteris tunda teenijarahva suhtes ealist üleolekut ja emalikku patroonitunnet. Nii et noor näitlejanna suudab vaid raskustega põhjendada oma tegelase lavalist elu, lubades oma mängu siiski ebakindluse noote.
Ent seegi pöördub puudusest vooruseks, sest üldiselt on pakutav rollilahendus teravmeelne ja praegusaja oludele vastav. Proua võimus võib näha edevate pintsaklipslaste ambitsioone ja Genet’ draama pakutud kollaps on täiesti vabalt mõistetav kui praeguses Eestis toimunud väärtuste mulli lõhkemise peegeldus.
Rakvere „Toatüdrukud” on ühiskondlikult tundlik lavastus, see püüab piiritleda inimeste mängu, mis läheb lahti siis, kui kapitalism (vähemalt endine) on oma olemasolu lõpetanud. Hendrik Toompere lavastus on andnud toatüdrukuid kehastanud Lichtfeldtile ja Mälbergile võimaluse tõusta oma näitleja-töös uue kvaliteedini. Nende rollid ei ole süvapsühholoogiline lahang neist kriminaalse süžee karakteritest, kus kuri kavatsus põimub vaimse patoloogiaga.
Lavastus libiseb üle realistlikust tasapinnast, asendades selle mängulisega. Kuid see-eest tulevad täie eest välja tüdrukute vahelised võimusuhted, kus vastastikustes vaidlemistes ja kamandamistes selgub allaheidetute võimu kibe tõde. Käesolev tõlgendus ei paku lahendust, kus kõik on selge, kes juhib ja kes on juhitav. Siin on ka mässuvõi-malus teenijaskonna ridades.
Ähvardav erootiline jõud
Parasiitidest isandate vastu tõusnud plebeide kujutamises peitub ähvardus. See intensiivsus ja erootiline jõud, millega on esitatud teenijarahvas, kätkeb endas traagilist ettearvamatust, milles on oma koomiline varjund, mis räägib labasusest. Seda teemat saadab vallatu slaavi lauluke, mille näitlejad oma karakteriloomes ära kasutavad. See laul koos mustade pitsidega jääb kummitama.
Jean Genet’ „Toatüdrukud”
Lavastaja: Hendrik Toompere Osades: Ülle Lichtfeldt, Tiina Mälberg, Anneli Rahkema
Esietendus 5. juunil Rakvere
pangamajas
