Ansip, Seksi-Kristi, KamaTallinn ja Kumu ühel pulgal

Fa­ce­boo­ki uni­ver­su­mis tiir­le­vad üheskoos mul­gi­pi­der, Leo­pold, Äpu ja Pos­ti­ka­na, ees­ti kee­le õpik, pronkssõdur, „Viim­ne re­liik­via”, sõja­laev Ad­mi­ral Pit­ka, õ-täht, Car­men Kass, pae­ki­vi, Sky­pe, päikesetõus Väi­ke­sel väi­nal, past­lad, Krist­jan Jaak Pe­ter­son, ka­se­mahl, jaa­ni­tu­li, ki­vi­pal­lur Jürto ja tei­sed. Neid ühen­dab „Eesti asi”.

 Mä­le­tan, kui sain Fa­ce­boo­kis kin­gi­tu­seks oma esi­me­se „Ees­ti as­ja” – räi­me. Pä­rast esi­mest ülla­tust (kui tih­ti ik­ka värs­ke ka­la post­kas­ti pot­sa­tab) läk­sin mui­du­gi ko­gu va­li­ku­ga tut­vu­ma ja mõtle­sin kin­gi­tu­si sir­vi­des mu­hel­des: „E­hee, sel­li­se as­ja on kee­gi val­mis tei­nud,” ja saat­sin omalt poolt eda­si ka­ma­tahv­li. Tol­lal ma veel ei tead­nud, et see kee­gi, kes te­gi, po­le ise­gi eest­la­ne.

Fa­ce­boo­kis po­pu­laar­sust ko­gu­va ra­ken­du­se ta­ga on Mai Frick. Sünni poo­lest küll soom­la­ne, kuid ela­nud Ees­tis ju­ba kümme­kond aas­tat. Lõppe­nud õppeaas­tal töö­tas ta Ru­mee­nias Clu­ji lin­nas asu­vas Ba­bes-Bo­lyai üli­koo­lis soo­me kee­le lek­to­ri­na.

„Kui üliõpi­la­sed kuul­sid, et os­kan ka ees­ti keelt, pa­lu­sid nad kur­sust, nii et ke­vad­se­mest­ril käi­vi­tus ees­ti kee­le õpe, mil­lest võttis osa ka­hek­sa üliõpi­last,” rää­gib Frick. „Ku­na ru­meen­la­sed Ees­ti koh­ta vä­ga pal­ju ei tead­nud, taht­sin nei­le näi­da­ta as­ju, mis on Ees­ti­le ise­loo­mu­li­kud ja mil­le poo­lest on Ees­ti kuu­lus.”

Frick lei­dis, et sel­leks ots­tar­beks so­bis häs­ti Fa­ce­boo­ki ra­ken­dus, mil­le­ga saab sõpra­de­le kin­gi­tu­seks pil­te saa­ta, sest ena­mik üliõpi­la­si on Fa­ce­boo­kis ja sin­na oli ju­ba loo­dud Clu­ji soo­me kee­le ja kul­tuu­ri üliõpi­las­te le­hekülg „Suo­mea Clu­jis­sa”.

Mängud õppimiseks

„Fa­ce­boo­kis on võima­lik luua liht­sa vae­va­ga to­re­daid män­ge ja ra­ken­du­si, mis toe­ta­vad õppi­mist. Olen tei­nud muu hul­gas tes­ti, mil­le abil saab ini­me­ne mää­ra­ta, mil­li­ne soo­me kee­le te­gusõna­tu­le­tu­se tüüp te­da ise­loo­mus­tab,” mär­gib Frick.

„E­si­mes­te Ees­ti as­ja­de­na li­sa­sin kõige olu­li­se­mad kul­tuu­ri ja aja­loo­ga seo­tud as­jad, na­gu Ees­ti li­pu, kaar­di, lau­lu­peo, Tal­lin­na va­na­lin­na, Tar­tu üli­koo­li, rah­va­rii­ded, Ka­le­vi­po­ja ning rah­vus-sümbo­lid suit­supää­su­ke­se, räi­me ja pae­ki­vi. Rah­vus­va­he­li­selt tun­tud näh­tus­test kaa­sa­sin veel e-va­li­mi­sed, Sky­pe’i ja pronks-sõdu­ri.

Li­san­du­sid mõned vaa­ta­misväär­su­sed, kuul­sad ees­ti kir­ja­ni­kud, muu­si­kud, kunst­ni­kud ja po­lii­ti­kud ning loo­mu­li­kult ka ek­soo­ti­li­sed Ees­ti söö­gid-joo­gid, mi­da on to­re kin­gi­tu­seks saa­ta: ka­ma­tahv­lid, õlu, mul­gi­pu­der ja must leib. Osa kin­gi­tu­si, na­gu jaa­ni­tuld, mar­di­san­te, ve­ri­vors­ti ja ta­nu, võib saa­ta pi­du­de ja tähtp­äe­va­de pu­hul. Eel­mi­sel nä­da­lal oli po­pu­laar­seks kin­gi­tu­seks lau­lu­pi­du.” Kok­ku tek­kis Ees­ti as­ju ko­he esi­mes­tel päe­va­del 110.

Kui­gi Ru­mee­nia üliõpi­las­te ees­ti kee­le kur­sus lõppes en­ne, kui nad jõud­sid ra­ken­dust pi­ke­malt ka­su­ta­da, on see me­nu­kaks saa­nud nii ko­du- kui ka vä­lis­maal ela­va­te eest­las­te seas.

„Loo­dan, et sel­lest ra­ken­du­sest on veel ka­su Ees­ti tut­vus­ta­mi­sel vä­lis­maal,” sõnab Frick. „Uu­te as­ja­de li­sa­mi­se­le po­le ma mõel­nud, kuid kui kel­lel­gi on hea pilt, mi­da ta­haks Ees­ti as­ja­de juur­de li­sa­da, võib sel­le mul­le Fa­ce­boo­kis saa­ta.”

Aga mis siis ühen­dab And­rus An­si­pit, Sek­si-Kris­tit, kok­tei­li Ka­ma Tal­linn, Ku­mu, Maar­jamõisa haig­lat, Va­nil­la Nin­jat ja veel mõnda? Neid po­le sõbra­le kin­gi­tu­seks saa­ta taht­nud mit­te kee­gi.

Eest­la­sed ar­mas­ta­vad tra­dit­sioo­ne ja söö­ki. Me­nu­ka­mad kin­gi­tu­sed on õlu, lau­lu­pi­du, räim, ka­ma­tah­vel, suit­su­saun, Ka­le­vi­poeg ja Ees­ti lipp.