Uuringu teinud rahvusvahelise audiitorfirma Ernst & Young juhtiv juhtivkonsultant Tauno Olju märkis, et raha äravõtmine on 2010. aastani küll vähetõenäoline, kuid alates 2012. aastast tuleb riigil vaadata otsa suurele rahakaotuse riskile. „Kõige suurem risk puudutab suuri infrastruktuuri investeeringuid. Osa infrastruktuuri meetmete rakendamine on viibinud sedavõrd, et varuaega enam tõrgete korral praktiliselt ei ole,” esitas ta ekspertide järelduse ja lisas, et see puudutab eriti veemajanduse ja jäätmekäitluse projekte.

Euroopa tõukefondide raha kaotsimineku oht tuleneb nõudest, mille järgi peab riik konkreetse aasta eelarvesse plaanitud euroraha ära kasutama kahe-kolme järgmise aasta jooksul. Ametlikus keelepruugis nimetatakse seda N + 2/3 reegliks ja kui see täitmata jääb, võtab Euroopa Komisjon eraldatud vahendid riigil käest.

Päevaleht kirjutas juba aprillikuus riigikontrolli väljendatud murest, et Eestit võib EL-i tõukefondide kasutamise üliaeglase alguse pärast oodata raha kaotamine. Tolleaegne rahandusminister Ivari Padar aga eitas seda võimalust kategooriliselt. „Ma ei näe ühtegi võimalust, et 2007–2013 perioodi rahade puhul, mida saab kasutada 2015. aastani, saaks me rääkida sellest, et see raha võetakse käest ära,” võttis Padar siis uudisele reageerides kokku ministeeriumi ametliku seisukoha.

Kuid praegune rahandusminister Jürgen Ligi tõdes eile, et ohtudele tuleb nüüd kiiresti otsa vaadata ja tegutsema hakata. „Rahandusministeerium ja ma ise oleme ohjad enda kätte võtnud. Kavatseme mobiliseerida kõik eurorahade kasutajad, et tuua kasutust ettepoole,” lubas Ligi.

Karm rusikas

Ministri väitel pole rahuldav olukord, kus tõukevahendite kasutamisele on seatud lõdvad tähtajad ja hoovõtuaeg aina venib. Samal ajal on rahandusministeerium seni euroraha kasu­tamise kohta tihti viidanud, et põhiline seadusest tulenev vastutus ei lasu mitte neil, vaid konkreetsetel ministeeriumidel. „Kui vaja, siis kavatsen ületada mulle seadusega antud volitusi, et rahad kiiremini liikuma saa­da,” teatas Ligi eile uuest kursist.

Rääkides Euroopa tõukefondide kiirema kasutamise vajadusest nentis Ligi, et näeb just neil vahendeil suurt rolli Eesti majandusele uue alusmüüri ladumises, et aitata kaasa majanduskasvu taastumisele. „Eestis on küll mull lõhkenud, kuid majanduse struktuuris pole muudatusi veel toimunud,” nentis Ligi, lisades, et just eurovahendite toel näeb ta võimalust, et suureneb innovaatilisemaid ja teadmistemahukaid tehnoloogiaid kasutavate ettevõtete ja töökohtade hulk.

Raha asfaldi asemel sotsiaalsfääri

•• Rahandusministeeriumi eile avalikustatud ekspertuuring vastas laiemalt küsimusele, kas kolm-neli aastat tagasi kivisse raiutud euroraha kasutamise eesmärgid ja valdkonnad kehtivad ka praegu.

•• Kõige rohkem heideti euroraha kasutamise kavadele ette liigset panustamist infrastruktuuri projektidesse. Nii läheks seniste plaanide järgi 70 protsenti tõukefondide vahenditest ehk 37 miljardit 53-st piltlikult öeldes betooni ja asfalti. Seevastu ettevõtlustoetusteks on mõeldud vaid 13 protsenti saada- olevatest summadest. Seepärast tegid uuringu koostajad ettepaneku anda ettevõtluskeskkonna arendamiseks rohkem vahendeid, tervelt 1,2 miljardit seni kavandatust enam. Samamoodi tõdeti, et suure tööpuuduse tõttu oleks vaja eraldada rohkem vahendeid töötuse, vaesuse ja sotsiaalse turvalisusega seoses.

•• Kuid kui suunata teatud valdkondadesse rohkem raha, tuleb see kuskilt ära võtta. Eksperdid tegid ka selleks väga üksikasjalikke ettepanekuid. Nii soovitati valitsusel eriti vähendada infrastruktuuri projektidele mõeldud vahendeid. Näiteks mitte rahastada mõnda projekti, mis on praegu pandud üleriigiliselt tähtsate kultuuriobjektide ehitusnimekirja. Või jätta ehitamata täiendav prügila Kagu-Eestisse. Kärpida võiks ka venima jäänud veemajandusprojektide tiibu.

Muudatused

Raha ümbertõstmine võtab jälle aega

•• Rahandusminister Jürgen Ligi lootis, et eile avaldatud mahukas uurimuses tehtud soovitused euroraha teatavaks ümbersuunamiseks jõutakse valitsuses läbi vaielda sügisel. „Euroopa Komisjonile saada­me muutmise ettepanekud heakskiitmiseks novembris,” lubas Ligi.

•• Rahandusministeeriumi amet­nike arvates võib Brüsseli heakskiit seejärel omakorda võtta aega vähemalt kolm kuud. Lisaküsimuste korral rohkemgi. See tähendab aga, et ekspertide soovitatud lisaraha nõudvatesse valdkondadesse võiksid uuendused jõuda kõige varem järgmisel aastal.

Euroopa Komisjon isetegevust ei luba

•• Euroopa Komisjon on juba rahandusministeeriumi hoiatanud raha jaotamise väga radikaalse muutmise eest.

•• Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadist on ministeeriumile juuli alguses saadetud märgukiri, kus rõhutatakse, et raha ümbersuunamist kavandades peab Eesti suures plaanis jääma kokkulepitud jaotuse juurde. Kui taotletakse liiga suuri muudatusi, võivad läbirääkimised Brüsseli hinnangul talumatult pikaks venida.