Setod tahavad udmurtidelt õppida, kuidas käsitööd paremini müüa
Hõrn, kes on viimasel ajal lausa mitu korda aastas Udmurdimaale sattunud, kuulub ka ise aktivistina organisatsiooni Seto Käsitüü Kogo. Ühendus on hakanud – lisaks vanade oskuste haua veerelt üles tõstmisele ja meistrite koolitamisele – traditsioonilise seto käsitöö levitamis ja müügi edendamisega tegelema.
Neli meistrit pärinevad Karamas-Pelga külast, mis asub Kijasa rajoonis Udmurdi vabariigi lõunaosas (vene keeles Kijasovo rajoon), kus tuntakse hästi vanu kombeid. „Neil on oma maausu kombestik säilinud, seal on mulle näidatud vanu pühapaiku,“ rääkis Hõrn, lisades, et võrdlemisi suur ja kuulus Karamas-Pelga küla paistab silma ka tänapäevase aktiivse eluga.
Seto seltsimaja eeskujul udmurdi külla samasugune
Esimest korda kohtus Hõrn Karamas-Pelga rahvaga Obinitsa seto seltsimajas, mis jättis kaugetele külalistele väga hea mulje. „Kui ma sinna läksin, siis nad pisarsilmil meenutasid, kuidas neile Obinitsa seltsimajas sooje pirukaid pakuti. Nad olid endale ka seltsimaja teinud,“ rääkis Hõrn nakkavast eeskujust.
Karamas-Pelgast tulevad Setomaale seekord rahvariideõmbleja Nina Krasnova, kangakuduja Raissa Nikandrova, Nadežda Nikiforova, kes mõistab õpetada kasetohu kunstilist töötlemist ehk kuidas kasetohtu punuda ja sellele mustreid peale teha. Tikkija Tamara Solovjova oskab hästi ka pajuvitstest ja -juurtest kõiksugu asju punuda.
Viies käsitööline, õlgedest punumise meister Nina Semjonova, töötab külalistest ainsana Udmurdimaa pealinnas Ižkaris, linnas, mida maailmas põhiliselt tuntakse Kalašnikovi automaadi algupärase kodutehasena.
Rahvalauludel põhinev popmuusika
Meistritega on kaasas põhiliselt rahvalauluainelist popmuusikat viljelev udmurdi lauljatar Nadja Utkina, kes on Eestis käinud juba lugematu arvu kordi, põhiliselt Fenno-Ugria Asutuse korraldatud sügisestel hõimupäevadel. Utkina annab ka seekord mitu kontserti.
„Meil siginesid udmurdi kontaktid juba üsna ammu, 2004. aastal,“ rääkis Hõrn koostööst hõimurahvaga. Ka setodel, kes kaks aastat tagasi asutasid oma rahvusliku käsitöö edendamiseks Seto Käsitüü Kogo, on udmurtidelt palju õppida. „Meil on plaan pikemalt koostööd teha,“ ütles Hõrn.
Üks võimalus on udmurtidelt üle võtta nippe, kuidas käsitööd müüa. „Seal on üleriigiline süsteem, pealinnas on suur kauplus, iga rajoon on külakorda kohustatud seal tegema näitust. Neil on tükk riigi tuge ka taga,“ möönis Hõrn erinevust. „Suuremates keskustes ja külades on avatud meistrikojad, kus noored saavad õppida.“
Huvitav on, et hoolimata toimivast võrgust ja riigi toest on iga meistri looming omapärane. „Võrreldes meie nõukogudeaegse Ukuga on sortiment suurem ja meistritel on oma nägu säilinud, ei ole nii, et palju kaupa reas ja kõik on ühe vitsaga löödud, iga meistri kaup on ise nägu,“ rääkis Hõrn.
Oskus nii vanu kui ka uusi asju teha, ent lahus hoida
Udmurdimaal on ühes külas muuseum, kus on välja pandud vanu käsitööesemeid, samas on kõrval meistrikojad, kust saab osta vanade asjade järgi tehtud samasuguseid uusi, kuid tehakse ka uuemat kunsti, mis põhineb vanal rahvakunsti. „Sai ühekorraga võrrelda, kuidas vanasti oli ja mida praegu tehakse,“ selgitas Hõrn.
Tema sõnul suudavad udmurdid lahus hoida vana, traditsioonilise käsitöö, mida seal hästi osatakse, ja uuema kunsti, mis toetub vanadele oskustele või mustritele. „Na mõistva umma alalõ hoita ja edesi arenda, mõistva noid kattõ asja lahuh hoita,“ ütles Hõrn.
Eks eestlastelegi kuluvad ära nii Ida-Aasias toodetud rahvusmustritega ketsid ja trükitud vöökirjaga t-särgid, millega igapäevaselt mööda linna kablutada, kui ka korralikud rahvariidekomplektid, millega minna ülikooli lõpuaktusele või presidendi vastuvõtule.
Kui Udmurdimaal on rahvariiete tarbeks kangakudujaid pidevalt palju olnud, siis Setomaal on paari-kolme aastaga kangakudumine kõvasti edenenud. Obinitsas koovad noored tüdrukud ja Värskas vanema põlve meistrid seto meeste püksiriiet, naiste mustrilisi käiseid, pühadel talitustel tarvitatavaid kirjadega pühaserätte ja suurrätte. „Seto riiete järele on kõva nõudlus,“ märkis Hõrn.
Ka hõbeehteid, mille poolest setod on kuulsad, on hakanud Obinitsas viimastel aastatel tegema kaks uut hõbedameistrit – Ants Sarv ja endine Seto kuningriigi ülemsootska Evar Riitsaar.
Udmurdid sõidavad nädala lõpupoolel pool Setomaad läbi
Neljapäeval, 30. juulil kell 10 hommikul toimub udmurdi õpituba ja kontsert Obinitsa muuseumis. Reedel kell 14 võib meistreid näha ja Utkinat kuulda Saatserinna kirmasel, mida peetakse iga aasta päätnitsapäeval juulikuu viimasel reedel Saatse külas. Sama päeva õhtul kell 19 on nad Obinitsa galeriis Hal´as Kunn.
Udmurdid on kohal ka Seto Kuningriigi päeval Luhamaal Määsi mäel 1. augustil ehk sel laupäeval, tegevust on seal alates keskpäevast. Sinna minnes peaks meeles pidama, et märk kuningriigi kodakondsusest on seto rahvariiete kandmine – kellel seto rahvariideid seljas pole, peab piirilt ostma viisa.
Traditsiooniliselt toimub peale hulga kontsertide Seto Kuningriigi sõjaväe paraad, võistluse korras valitakse kuninga sõnoline ehk riigi parim vanade laulude eestütleja, kuid ka kuninga õllemeister, kuninga kandlelööja ning vägimees.
Kuningriigi päeva nael on Setomaa kuninga maapealse asemiku, ülemsootska valimine. Kuningas ise, vana ilma- ja põllujumal Peko magab nimelt ise Petseri koobastes ja annab oma käsud teada demokraatlikult valitud sootskale, ilmudes talle unenägudes.