TANEL MAZUR: Peetri seiklused Eestis

Nar­va lin­na­vo­li­ko­gu esi­me­he kind­la­na tun­duv plaan pan­na püsti mä­les­tusmärk Ve­ne­maa tsaa­ri­le Pee­ter I-le ker­kib päe­va­kor­da ik­ka siis, kui ko­ha­li­kud va­li­mi­sed uk­se ees.

Muul ajal ei tun­du sel­le val­lu­tussõdu pi­da­nud me­he mä­les­tu­se jääd­vus­ta­mi­ne nii ak­tuaal­ne. Kuid va­li­mis­te pu­hul so­bib te­da ik­ka ja jäl­le ap­pi kut­su­da.

Si­su­li­selt oleks Pee­ter I mä­les­tusmärk Nar­vas eest­las­te­le kui hoop näk­ku, sest te­ge­mist on val­lu­ta­ja­ga, kel­le väe­ju­hid ei jät­nud ka­su­ta­ma­ta võima­lust ka rüüstetööd te­ha ning küüdi­ta­mist lä­bi viia. Se­da nii Tar­tus kui ka Nar­vas.

Nar­vas oleks tsaar küüdi­ta­mi­se tõttu peaaegu et hä­bis­se jää­nud, õnneks jõudis ta en­ne sur­ra. Ni­melt tu­lid küüdi­ta­tud sak­sa kä­sitöö­meist­rid Nar­va ta­ga­si ja esi­ta­sid auväär­se­te­le koh­tuhär­ra­de­le aval­du­se, et saa­da ta­ga­si oma ma­jad, mil­le tsaar en­da omaks oli kuu­lu­ta­nud. Koh­tuhär­rad ot­sus­ta­sid kä­sitöö­lis­te ha­gi ra­hul­da­da ja nii pi­di­gi tsaa­ri kant­se­lei nei­le ma­ja­de eest kah­ju­ta­su maks­ma, ku­na need olid va­he­peal­se aja jook­sul tsaa­ri mu­ga­vu­si sil­mas pi­da­des üheks suu­reks kok­ku ehi­ta­tud. Ma­ja oma­ni­kuks jäi lin­na­va­lit­sus, kes suu­rest truua­lam­lik­ku­sest sin­na Peet­ri mä­les­tus­muu­seu­mi asu­tas.

Ma­ja sai 1944. aas­tal pom­mi­dest pu­re­tud ja sei­sis va­re­me­tes kui vi­ga­ne ham­batüügas ku­ni 1960. aas­ta­te al­gu­se­ni. Siis ühel ööl tu­lid kopp ja kal­lu­rid ning va­re­med tõmma­ti maa­ta­sa.

Kole kui öö

Sa­ma teed läks ka Pee­ter I mä­les­tus­sam­mas, mis Nar­va rae­ko­ja plat­si­le tsaa­ri 200. sünniaas­tap­äe­va pu­huks püsti pan­di. Sam­mas ise oli ko­le kui öö, ku­ju­ta­des en­dast raud­be­too­nist paa­ri meet­ri kõrgust obe­lis­ki. 1920. aas­ta­tel ot­sus­tas lin­navõim sel­le kui hirm­sa ja kuns­ti­li­selt küündi­ma­tu as­ja lin­na esin­dusväl­ja­kult ära ko­ris­ta­da. Sa­ma saa­tus ta­bas ka Tal­lin­nas Va­ba­du­se plat­sil seis­nud Peet­ri pronks­ku­ju, mis mõne­del and­me­tel sai osaks ise­seis­va Ees­ti ra­ha­ring­lu­sest sen­ti­de ku­jul.

Vaat et ain­sa­na on Nar­vas nn Peet­ri pä­ran­dist säi­li­nud ühe lin­nao­sa ni­mi. Alg­selt puua­gu­li­le an­tud Peet­ri ees­lin­na ni­mi on tä­nap­äe­val hruštšov­ka­de­ga täi­de­tud lin­nao­sa, kus asub ka Peet­ri kool. Seal on­gi ka­van­da­ta­va uue Pee­ter I au­sam­ba asu­koht.

Kah­juks po­le lin­nai­sad võt-nud kuul­da et­te­pa­ne­kut, mis teh­ti ju­ba 2003. aas­tal. Ni­melt pa­ni Tar­tu üli­koo­li Nar­va kol­ledÏi rah­vas et­te kä­sit­le­da kah­te meest – Pee­ter I ja Karl XII – võrd­selt. On ju mõle­mad ol­nud just Nar­va pä­rast vae­nu­ja­lal ja üks­tei­se­ga kaks la­hin­gut ma­ha pi­da­nud. Et­te­pa­nek oli ku­jun­da­da an­samb­liks kaks meest, kes ühest maas­se tor­ga­tud mõõga­te­rast kin­ni hoia­vad. Nii­moo­di saaks sel­lest pi­gem mä­les­tusmärk aja­loo­li­se­le sünd­mu­se­le kui taas po­lii­ti­li­si ja rah­vus­te­va­he­li­si vaid­lu­si te­ki­tav ob­jekt.

Sa­mal ajal on linn unus­ta­nud oma tõeli­sed kan­ge­la­sed. Esi­me­se­na mee­nub mees, kes kau­nis­tab ka viiek­roo­ni­se ra­hatä­he ühte külge. Nar­vas sündi­nud Paul Ke­re­se­le ka­van­da­ti suu­re­joo­ne­list mä­les­tusmär­ki, vii­di lä­bi skulp­tuu­ri­kon­kurss, va­li­ti võit­ja ja maks­ti ka au­hin­na­ra­ha. Kah­juks po­le kuul­da ei kip­pu ega kõppu, ku­nas Ke­re­se mä­les­tusmärk val­mi­da võiks.