KÜLLO ARJAKAS: Teine maailmasõda ja tänapäev
Teine maailmasõda lõppes 2. septembril 1945 Jaapani kapituleerumisega.
Võitlused toimusid kuuel mandril seitsmest ja kõikidel ookeanidel. Nn teljeriikide (Saksamaa, Itaalia, Jaapan) poolel oli sõjaseisukorras 11 riiki ja liitlaste (Suurbritannia, USA, NSV Liit, Prantsusmaa) poolel 61 riiki, millest paljud otseses sõjategevuses ei osalenud. Mõni riik vahetas vastavalt sõjaõnnele poolt.
Ülaltoodut võib pidada aksioomiks. Aga kõigega ei pruugi nõustuda: Hispaania jaoks algas sõda juba 1936. aastal verise kodusõjana, ent sõdijaid toetasid relvastuse, lendurite, lahingu-instruktorite ja muuga Saksamaa ja Itaalia ning teisalt NSV Liit, hilisema suure sõja „kandvad osapooled”. Riigina jäi Hispaania 1939.–1945. aastal neutraalseks, ent hispaanlased sõjast ei pääsenud. Nii näiteks löödi 20 000-meheline nn Sinine leegion puruks NSV Liidus. Hiina jaoks algas sõjategevus juba 1927. aastal, mil Jaapan alustas sõjalist interventsiooni.
Samamoodi on erinevaid lähenemisi seoses sõja lõpuga. Sõja lõpp Vaiksel ookeanil ei tähendanud veel Teisest maailmasõjast otseselt tulenevate suurte relvakonfliktide lõppu. Kodusõda Kreekas jõudis finišisse 1949. aasta oktoobris. Veidi hiljem, detsembris lõppes Hiinas guomindanglaste taganemine Taiwani saarele, ehkki Hiina Rahvavabariik kuulutati välja samuti oktoobris.
Sõja kaugemad tagajärjed ulatuvad lähiminevikku. Berliini müüri langemine 1989. aastal koos järgnevate üldteada sündmustega Ida-Euroopas tähistas sealsetele riikidele Teise maailmasõja kaudsete tagajärgede lõppu. Külm sõda lõppes 1991. aastal NSV Liidu kokkuvarisemisega. Eesti ja Läti puhul on Teise maailmasõja lõpuks välja pakutud augustit 1994, mil siit lahkusid viimased Vene väeosad.
Pole imestada, et pikas perspektiivis käsitletakse 20. sajandi esimese poole maailma ajalugu (1914–1945) ühtse perioodina, mil sõditi ning kahe suure sõja vahel lihtsalt liideti riike jõuga. Üldtuntud on Austria ühendamine Saksamaaga ning Tšehhoslovakkia tükeldamine, ent juba 1920. aastate algul ühendati Nõukogude Venemaaga Ukraina, Valgevene, Kaukaasia ning Kesk-Aasia riigid. Kui Anschluss nõudis üksikuid inimohvreid, siis Nõukogude Venemaa laienes ohvriterohkelt.
Paljud Teise maailmasõja kaudsed tagajärjed ulatuvad tänapäeva. Pole vaja kaugelt otsida – meilt näiteks nn pronkssõdur ja selle mahavõtmisega puhkenud massirahutused. Igal aastal leitakse sõjaaegseid pomme ja meremiine, üsna tihti uusi sõjaohvrite haudu.
Ajalugu, identiteet, tülid
Probleeme on mujalgi: näiteks heidab Varssavi Moskvale ette, et Venemaa pole veel siiani avalikustanud kõiki Katõni veretööga seotud dokumente. Putini-Venemaal muudeti 1945. aastal saavutatud pobeda rahvusliku identiteedi üheks osaks, ilmsesti ka kompenseerimaks NSV Liidu languse, nõukogulike väärtushinnangute ja „sotsialistliku sõprusleeri” lagunemisega tekkinud tühikut. President Dmitri Medvedev teatas, et püüded võrdsustada Saksamaa ja NSV Liidu vastutust Teise maailmasõja puhkemises on „häbitu vale”. Ehkki sõja algperioodil, 1939. aasta sügisest 1941. aasta kevadeni – ligikaudu 1/3 Teise maailmasõja ajast – olid kaks suurriiki lepinglased ja faktiliselt kaasvõitlejad. Meenutagem Poola jagamist, Soome Talvesõda ning sündmusi Baltikumis ja Bessaraabias 1940. aastal.
Teravaid probleeme jätkub kaugemalgi. Serbias loodi hiljuti riiklik komisjon, et uurida serblastest kommunistide kuritöid 1944.–1945. aastal ungarlaste vastu. Ungari ja Slovakkia vahel püsib konflikt mõnda aega, ühe osana moodustavad selle fooni ka Teise maailmasõja sündmused.
