Õnneks on üliõpilasi meil eelmise aastaga võrreldes 300 võrra rohkem ja see on innustav pool. Me ei võtnud lihtsalt 300 üliõpilast rohkem vastu, vaid need noored ületasid meie seatud künnise. See tähendab, et tarku, motiveeritud noori inimesi on mullusest rohkem.

Kuid rahaprobleemist ei saa mööda vaadata. Praegu ei tea me sedagi, mida jooksev majandusaasta endaga kaasa toob. Ülikoolil on üks negatiivne lisaeelarve juba olnud ja septembri lõpuks tuleb ka teine.

•• Kas see tähendab, et õppetöö kvaliteet kannatab, et vähem saab teha teadust?

Kõike saab vähem. See tähendab, et kvaliteet paratamatult langeb. Sellises olukorras tuleb teha raskeid otsuseid. Õnneks on Tartu ülikoolil veidi lihtsam, sest meil on teatav ajalugu ja me ei karda, et ülikool kuhugi ära kaob või kellegagi liitub. Kuid ma ei välista, et kunagi on ülikool Uppsala või mõne kaugema ülikooli osa. Nii maailmas praegu ka juhtub.

•• Teil on lennukad ideed! Paari aasta eest rääkisime maaülikooli ja Tartu ülikooli liitmisest…

Ma ei taha öelda, et seda peab kindlasti tegema, aga need asjad on paraku meil läbi rääkimata, et kes kellega käib ja mida teeb. See mind murelikuks teebki! Retoorika, mida ülikooli rektorid viimasel kümnendil on rääkinud, pole muutunud.

•• Seega peab Tartu ülikool ellu­jäämiseks liituma teiste ülikoolidega vähemasti koostöö tegemise mõttes?

Kahtlemata. See juba toimub. Kuu aja eest asusid Suurbritannia ja USA eliitülikoolid looma üleatlandilist allianssi eesmärgiga luua ühine teadus- ja stipendiumide süsteem. Nad saavad ka ise aru, et võistlevad praegu omavahel.

Meie pole nendes kategooriates paraku mõtlema hakanudki. Vastupidi, me räägime siin ikka maaülikooliga liitumisest. Ka Põhjamaades, näiteks Taanis, on toimunud ülikoolide liitumised. Meil on aga läbi vaidlemata see, mida me peame silmas rahvusülikooli all. On see siis ainult eesti keeles õpet andev ülikool või on see ülikool ainult eestlastele või, kui soovite, siis eestimaalastele. Peame esmalt rahvusülikooli mõiste enda jaoks selgeks tegema, ja kui me tahame saada parimaks ülikooliks, peame liituma väljaspool asuvate võrgustikega.

•• Uppsala ülikooliga liitumine oli tõenäoliselt illustratiivne näide, aga kas see, et Tartu ülikool liitub mõne suurema ülikooliga, on meie karm reaalsus või pääste­rõngas?

Ega Tartu ülikool kuhugi ära ei kao. Ma pole päris kindel, kas see sisu 20 aasta pärast on see, mida me praegu tahame. Kui me pole piisavalt tasemel ja meil pole häid õppejõude ja teadlasi, siis meil pole ühel hetkel ka doktoriõpet, ja kui meil pole doktoriõpet, siis on halvasti.

Peame tõestama, et me oleme võimelised olema selles seltskonnas, kes neid liite loovad. Aga Uppsala ülikool oli siinkohal tõesti ainult näide.

•• Kas need üliõpilased, kelle te äsja ülikooli immatrikuleerisite, on siis teinud hea valiku?

Ma ei kahtle selles. Ma olen juba aastaid propageerinud seda, et pärast gümnaasiumi lõpetamist tuleks oma õpinguid ikka Eestis jätkata. Üle 4500 noore on välismaal õppimas ja nad tuleb millalgi Eestisse tagasi tuua. Kust me neid noori ikka mujalt ülikooli toome, kui mitte siit Eestist.