Soomlaste usk kohaliku toidu headusesse kõigub juba
Soomes elav välismaalane võib olla korraga päris üllatunud soomlaste meelemuutuse üle. Kui siiani oleks nagu valitsenud tema ümber tugev usk soome toidu headusse, siis viimasel ajal on tekkinud kohaliku toidu imagosse mõrasid.
Samuti ei ole Soome ajakirjandus hoidnud selle teema puhul tagasi kriitikanooli. Ühe etteheite järgi on kaubandus hästi oma põrsast nuumanud, kui on õpetanud soomlased kõigega leplikeks tarbijateks. Söögiks kõlbavad nii liiga toored puuviljad kui ka suurtööstuse järgi maitsev leib.
Siiani on soomlased olnud eelkõige rahulolematud toiduainete kõrgete hindadega, mis on üldise arvamuse kohaselt tingitud paljuski Soomele omasest tootmise ning kaubanduse suurest tsentraliseeritusest. Kaks kaubandusketti on jaganud omavahel 75 protsenti turust.
Nüüd on kerkinud aga ka esile, et see sama võib peituda põhjusena toidu kehvapoolse kvaliteedi ja ühekülgse sortimendi taga. Julgemad soovitavad soomlastel võtta õppust gurmaanidena tuntud prantslaste ja itaallaste toidukultuuridest, kus toiduainete ehtsa maitse säilitamisele pannakse rohkem rõhku.
Vana liha ikka müüki
Teema tõi päevakorda ühe kaubandustöötaja lugejakiri, kus ta paljastas poodide tavalise tembuna vanaks läinud liha marineerimise uuesti müügikõlblikuks. Sellest sündis ka arutelu, kas kõrget kvaliteeti väärtustavate toidukaupluste uksed ei peaks nagu Taaniski märgistatama naerusuu-kleebisega. Kvaliteedi-nõudeid eiravad poed saaksid uksele jällegi vihase näokujutise.
Kuigi ka Soomes ostetakse toitu valdavalt super- ja hüpermarketitest, laieneb siiski pidevalt ka ökopoodide ostjaskond. Vaatamata majandussurutisele ja odavamate toidukaupade eelistamisele läheb ka ökopoodidel hästi ja sügisel avatakse Helsingis juba ökomarketid.
Fairtrade’i turuosa suureneb jõudsalt
•• Samuti on õiglase kaubanduse ehk Fairtrade’i märgitoodete tarbimine hoogustunud aasta-aastalt ja teinud soomlastest šveitslaste ning brittide kõrval ühed maailma kõige agaramad Fairtrade’i ostjad.
•• Rahvusringhäälingu Yle uudiste andmetel ei ole tänavu küll oodata õiglase kaubanduse toiduainete puhul erilist kasvutrendi, kuid lausa kuni 200 protsenti võib suureneda näiteks veini, puuvillatoodete ja lillede ostmine.
•• Aastal 2005 avaldatud EL-i uuring näitas aga, et Soome noored on Euroopas ühed aktiivsemad poliitilise tarbimise harrastajad.
•• See tähendab, et just Soomes oli võrreldes seitsme muu maaga suurim nende noorte osakaal, kes olid boikoteerinud mõnda toodet või ostnud teatud tooteid eetilistel kaalutlustel.