Mehhiko pidi veel 1943. aastal importima poole vajaminevast teraviljast, kuid nn rohelise revolutsiooni tulemusel õnnestus riigil juba 13 aastat hiljem end täielikult ise varustada. Veel kaheksa aastat hiljem võis Mehhiko eksportida pool miljonit tonni jahu. Sellise ime kutsus esile mees nimega Norman Borlaug – Norra juurtega teksaslane, doktorikraadi poolest taimepatoloog, kes suutis taimearetusega loodud viljakamaid teraviljasorte propageerides ilmselt ära hoida üleilmse näljahäda.

Mehhiko eeskuju oli niivõrd silmatorkav, et Borlaug sai kutse ka Indiasse ja Pakistani, tema aretatud kääbusnisu andis kiiresti lausa 50 protsenti suurema saagikuse kui Punjabi nisu. 1970. aastaks oli Pakistani nisusaak peaaegu kahekordistunud.

Norra Nobeli komitee otsustas 1970. aastal anda Borlaugile rahupreemia, sest mehe panust nälja tõrjumisel peeti oluliseks ka konfliktiohu vähendajana.

Kõrged riiklikud autasud

Kuid Borlaug ise jäi üldiselt tundmatuks kuni surmani. 1980. aastatel kuulati tema nõuandeid veel seitsmes Aafrika riigis, mis samuti suutsid oma viljatoodangut kahekordistada. 1997. aastal kirjutati ajakirjas Athlantic Monthly, et ameeriklastel on elus kolm Nobeli rahupreemia laureeati, kellest kahte, Elie Wieselit ja Henry Kissingeri teavad kõik, kolmandat ehk Borlaugi aga peaaegu mitte keegi.

2006. aastal otsustas USA kongress anda Borlaugile siiski oma kõrgeima autasu – kongressi kuldmedali, juba 1977. aastal oli USA president andnud talle ka Vabaduse medali.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid