Laupäevast kohtab Harryt ja Sallyt Rakvere teatris
Harry ja Sally kohtuvad ülikooli järel New Yorki karjääri alustama sõites ja lugu jälgib neid järgmise 12 aasta vältel, kui nad mitu korda lahku kasvavad ja jälle kohtuvad. 1989. aasta linateos, mille peaosi täitsid Billy Crystal ja Meg Ryan ning peaküsimuseks oli mehe ja naise sõpruse võimalikkus ja võimatus, juurutas filmi vaadanud inimeste maailmavaatesse mitmeid uusi arusaamu ning mõisteid meeste ja naiste suhetest.
Lavastaja Jaanika Juhansonigi köitis selle teksti puhul äratundmine enda elust ja tuttavate elus toimuvast. „Sest kuigi see jälgib tegelasi 12 aasta vältel, siis lõpus on nad 30-ndates linnainimesed,” tõmbas Juhanson endaga paralleeli. „Lisaks on seal palju inimlikku soojust ja huumorit.”
Ühel ööl teksti läbi lugenud Juhanson oli kindel, et see tuleb Rakvere teatris lavastada, olgu siis tema või kellegi teise juhendamisel. „Selles suhtes oli see köitvus minu isiklikest ambitsioonidest isegi suurem,” tunnistas ta.
Uus dramatiseering
Rakvere lavale jõudev tükk ei ole aga Nora Ephroni filmistsenaariumi ülekanne teatrisse, vaid spetsiaalselt Marcy Kahani poolt lava jaoks kirjutatud dramatiseering, mis esietendus mõned aastad tagasi Londonis Haymarketi teatris.
Jaanika Juhanson ei ole kindel, kas eesti inimesed lavastust nähes filmile mõtlevad. „Mina ei olnud filmi enne näinud ja lugesin teksti seega täiesti puhta lehena,” rääkis lavastaja. „Filmi ennast vaatasin ma keset prooviperioodi, kui töö näitlejatega oli juba alanud ja asjad suhteliselt paigas. Nii et minu huvi ei ole tulnud selle filmi väidetava kultuslikkuse pealt.” Juhanson märkis, et talle meeldib see, mida Rakvere teatri näitlejad teevad, isegi rohkem kui film.
Suvel kutsus Rakvere teater inimesi üles saatma videolugusid oma kohtumistest. Juhanson teab rääkida, et esialgu pidid ka filmis sisalduvad nii-öelda dokumentaallõigud olema tehtud päris inimeste, mitte näitlejatega. Kui teatri kirjandusala juhataja Anne-Ly Sova autoriga ühendust võttis, siis oli too olnud väga õnnelik, et teater tahab taastada tema algset ideed. Paraku pidi aga Juhanson tunnistama, et videoid neile eriti ei laekunud. „Saabusid küll mõned üleskirjutatud lood, millest üks ilmub ka kavalehel, aga neid ei saanud me kahjuks kasutada,” nentis ta. „Seega on need videod, mis meil lavastuses kasutusel, meie enda videotiimi Kati Kivitari ja Maiju Ingmani otsitud, leitud ja toimetatud.”
Rakvere teatri lavastajana jääb see Juhansonile ametlikult viimaseks tööks, sest septembrist siirdus ta Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia lavakunstide osakonna juhatajaks. „Minu side Rakvere teatriga ei lõpe nüüd hoobilt,” sõnas Juhanson siiski. „Jään endiselt teatri loomenõukogu liikmeks ning kaasa mõtlema ja tegutsema. Kooli kõrvalt olen ma alati seoses ka ala reaalse poolega ehk teatri endaga. Teatri- ja tantsuõpet saab paremini juhtida ikka praktika pealt.”
