Alustuseks sellest, mis on kõikides programmides kõige sarnasem. Eranditult kõik erakonnad lubavad rajada kergliiklusteid, terviseradasid ning spordi- ja mänguväljakuid. Vaid Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) programmist ei leidnud kergliiklusteid.

Selgelt ilmneb roheliste tugevus elukeskkonna süsteemsel käsitlemisel: ainukesena räägitakse linnaruumi mõjust tervisele, õhu- ja mürasaaste mõõtmisest ja lisaks rattateedele ka vastavate parklate ning renditeenuse arendamisest. Palju poleemikat tekitanud laste huvialaringe lubavad praegusest suuremas mahus toetada Reformierakond ja IRL.

Riskikäitumise osas toetaksid nii Reformierakond, IRL kui ka sotsid HIV ja narkomaania ennetamisega tegelevaid organisatsioone, kusjuures kahel viimati nimetatul on loetelusse lisatud ka alkoholismiga tegelemine. Väga konkreetse ja tõe-poolest kohaliku omavalitsuse pädevuses oleva lihtsa meetmena piiraks IRL sõltuvusainete kättesaadavust lastele.

Sotsidel on ainukesena tuumakas plaan turvalisuse suurendamiseks, alates vastava koostöövõrgustiku loomisest ja lõpetades pimedate ristmike valgustamisega. Veel eristuvad sotsid koolist väljalangenutele tugivõrgustiku loomise plaaniga.

Teistest enam pööravad rohelised tähelepanu lasteaialaste tervisele, soovides piirata rühmade suurust ning tagada psühholoogid ja liikumisõpetajad. Samuti otsiksid rohelised võimalusi lasteaias ja koolis tervisliku ja mahetoidu pakkumiseks.

Kes mida hüvitaks?

Tervishoiuteenuste poolel lubavad kõik peale Reformierakonna ja roheliste täiendavat tuge kindlustamata ja toimetulekuraskustes inimestele, mis on selgelt kohaliku omavalitsuse pädevuses ja selle kohustus. Siiski, lähenemises on erakondade vahel selged erinevused. Keskerakond kompenseeriks ravimid ja laste visiiditasu, IRL vältimatu haiglaravi ja ravimid, sotsid tagaksid kõikidele esmatasandi arsti- ja õendusabi.

Sissetulekute osas vahet tegemata hüvitaksid rohelised hambaravi ja perearsti koduvisiidi ning lubaksid haiglate juures tasuta parkida. Reformierakond ehitaks koos eraettevõtjatega perearstikeskused ja liidaks Tallinna haiglad. Eraldi lubadused hooldusravi- ja hooldekoduteenuste kohta on Keskerakonnal, IRL-il ja sotsidel.

Keskerakond torkab silma peamiselt kulutamisele orienteeritud lubadustega, millele kõigele katte leidmine on enam kui keerukas. Rõhk on vaestel ja vanemaealistel, lastele pakutakse peamiselt Tallinna lastehaiglaga seotud teenuseid. Silmatorkavalt julge ning innovaatiline on Tallinna televisiooni baasil telemeditsiini ja -hoolduse arendamise lubadus, kuigi selle sisu jääb avamata.

Rõhk ehitustegevusel

Reformierakond eristub eeskätt tublidele inimestele võimaluste loomisega, kuigi samal ajal toetatakse pisitasa ka kõige väetimaid – puudega inimesi ja narkosõltlasi. Samas näiteks ei pakuta tervishoiuteenuste osas olulist tuge kellelegi. Selgelt on rõhku pandud ehitustegevusele – suurimaks riskiks on nende konkureerimine lubadustega muudes valdkondades, sest kõigeks kindlasti raha ei jagu. Teistest enam võiks Reformierakonnalt oodata ka muutusi pealinna tervishoiukorralduses.

IRL tundub olevat teinud kõige rohkem mõttetööd. Lisaks tüüpilistele ja kulukatele ehituslubadustele on välja pakutud mitmeid lahendusi, mis ei nõua väga suuri summasid ja on tõepoolest kohaliku omavalitsuse pädevuses. Vaid kindlustamata isikutele toetatavate tervishoiuteenuste valik pole päris hästi arusaadav.

Sotside lubaduste loetelu ja selgitused on kõige lühemad ja seetõttu ehk tõepoolest ka teostatavad. Kindlustamata inimeste esmatasandi tervishoiuteenuste toetamine võib siiski olla päris kallis, ent seda tõesti tagades oleks lähenemine teistest süsteemsem. Väga sümpaatne on turvalisuse käsitlemine kohalikele valimistele asjakohases võtmes. Kahjuks on spordiringitoetused vist tulnud prioriteetide seadmisel ohvriks tuua.

Rohelised koos Rahvaliiduga on vähemasti tervise aspektist suutnud kindlasti uusi mõtteid välja käia, kusjuures asjakohasus võrreldes riigikogu valimiste ajaga tundub samuti suurenenud olevat. Teravalt torkab silma rõhuasetus lastele ja noortele ning vanemaealiste mõõtme sisuliselt puudumine, kui me neid just ratastega ringi kihutamas ei kujutle.

Kui avalik valimisdebatt on olnud pehmelt öeldes mage, siis vähemalt Tallinnas välja käidud valimisplatvormidest leiab mitmeid mõtteid, mis vääriksid asjalikku käsitlust ja ilmselt ka elluviimist. Kahju, et neid ei suudeta valijateni tuua. Ka käesolevat ülevaadet koostades tuli seisukohtadest võrreldava pildi saamiseks tõsist vaeva näha, kuigi see puudutas vaid ühte aspekti kohaliku elu korraldusest. Lõpetuseks soovin, et erakonnad oma ideid ja valijaid vähem alahindaksid – dialoog on võimalik. Isegi valik on olemas. Seega tasub valida.