Eesti võimsaim ehitus: mägedest on saanud orud ja orgudest mäed
Kahe-kolme aasta eest oli kohal, kus tulevikus laiuvad kilomeetrite kaupa Koidula piirijaama kümme rööpapaari, mets ja mäed. Nüüdseks on ehitajad mägede asemele kaevanud paarikümne meetri sügavuse kanali, milles hakkab looklema Tartu poole viiv raudtee.
Piirijaama ehitusel on lõppenud esimene etapp, mille käigus tehti Koidula jaama mullatööd, ehitati viis silda ja 25 truupi, rajati elektrisüsteemid ja muud tehnovõrgud ning vajalikud maanteed. Juba käib uue raudtee ehitus, algab ka hoonete ehitamine. Ühtekokku on üle aasta Koidulas väldanud ehitustöödega teisaldatud 1,8 miljonit kantmeetrit pinnast, millest osa on ladestamiseks paigutatud ümberkaudsetele väljadele. Nii on mägedest saanud orud ja orgudest mäed.
Sihiks on see, et 20 aastat pärast Nõukogude Liidu lagunemist saaksid inimesed ja rongid võimaluse sõita Võrust Tartusse või Tartust Moskvasse.
Nõukogude Liidu lagunemisega jäi oluline Petseri raudteesõlm Venemaa territooriumile ja et rongid pääseksid taas ilma naaberriiki põikamata Valgast Võrru ja sealt Koidula kaudu Tartusse või et Eestil oleks võimalik kontrollida kõiki ronge otse piiril, tuleb riigil kulutada miljard krooni.
Ühtne kompleks
Tulevikus moodustavad Koidula maanteepiiripunkt ja raudteejaam ühtse kompleksi, mis omakorda võimaldab riigil mõlema majandamise kulusid kokku hoida. Koidula piirijaam loob 140 töökohta. Tööd jagub tõenäoliselt nii kohalikele kui ka kaugemalt pärit piiri- ja tolliametnikele. Kui mõni kohalik Värska valla elanik kindlasti sooviks tulevikus piirijaamas tööd saada, siis tuleks juba praegu mõelda sellele, kuidas saada selgeks kas raudtee- või tollitööga seotud amet.
Tegelikult on Värska vald juba nüüdki Koidula piirijaama ehitamisest kasu lõiganud, sest suvel tuli kohalikel turismitaludel ja Värska sanatooriumil majutada korraga ligi 150 inimest. Praegugi on Värska vallas hommikusööki pakkuvat majutuskohta keeruline leida.
Riigi Kinnisvara AS-i Koidula raudteepiirijaama projekti direktori Urmas Leinfeldi sõnul ei sõltu reisirongide sõitmine vaid Riigi Kinnisvara AS-ist. Perspektiivid on seotud reisirongiliiklust korraldavate ettevõtetega ja on üsna tõenäoline, et vähemasti Tallinna-Moskva reisirong hakkab 2011. aasta suvest, kui Koidula raudteejaam valmis saab, sõitma just sealt kaudu.
Tulevikus saavad tõenäoliselt rongiga Venemaa suuruselt teise linna Peterburi sõita ka Valga ja Võru inimesed. Seda muidugi juhul, kui Läti riigiraudtee otsustab, et nende Peterburi-rong ei sõida mitte mitmesaja kilomeetrise ringiga Ida-Läti kaudu, vaid otse läbi Eesti.
Pole veel kindel, kas Koidula tulevasse vaksalihoonesse tehakse reisijate tarvis ka pisikene puhvet, kuid kindel on see, et tühermaale rajatakse euroopalikum reisijate rongiooteala, kui on praegu näiteks Tartus.
Kuigi reisirongiliikluse taastamine Valga-Võru-Koidula-Tartu liinil ja Koidula-Moskva vahel on üks põhjus, miks Eesti riik paari aasta eest otsustas piirijaama ehitada, on olulisemad kaubaveod.
„Täna on nii, et rong tuleb Petserist Tartu suunas Oravale, kus kontrollitakse vedurijuhtide passi, ja sealt edasi sõidab rong Tartusse, kus alles tollikontrolli käigus selgub, mis meile siis riiki on saabunud. See on täiesti pretsedenditu olukord terves Euroopa Liidus,” ütles Leinfeld. Ühe rongi tollikontrolliks kulub Tartus umbes poolteist tundi ja kuna tihti kuulub transporditava kauba hulka ka ohtlikke veoseid, siis tähendab see ohtu Tartu inimestele.
Uus piirijaam päästab lõpuks ometi müra küüsist tuhanded tartlased, kes elavad raudteejaama vahetus läheduses. Nimelt on viimased aastakümned Venemaalt Petseri kaudu Eestisse saabuvad kaubarongid tollitud ja rongikoosseisud ümber paigutatud Tartu südalinnas. Alates 2011. aasta suvest, kui Koidula raudteepiiripunkt avatakse, toimub kogu kauba tollimine, kaalumine ja läbivalgustamine Venemaast vaid kilomeetri kaugusel. Piirijaama valmimine avab ka täiesti uue transpordikoridori Põhja-Venemaalt Riia ja Kaliningradi poole.
Uus piirijaam avardab Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi. Näiteks loomi ega kiiresti riknevat toidukaupa ei tohi praegu raudteed mööda Venemaale vedada. Nii tuleb näiteks Ameerika Ühendriikidest saabuv külmutatud kanakoivalaadung saata Eestist esmalt Leetu, kust see toimetatakse rongiga Venemaale. Kuid uus piirijaam võimaldab teha veterinaarkontrolli otse piiril ja kui Venemaale sobib, et Petseri kaudu saabuvad rongidega nende sisemaale elusloomad või ka juba tapetud loomadest valminud saadused, on ettevõtjatel võimalik neid sinna saata.
Võimalused mitmekordistuvad
•• Kuigi Koidula kaudu on Eesti Raudtee pressiesindaja Urmas Glase sõnul Tallinnast Moskvasse rongiga nii ajaliselt kui ka kilomeetrites pikem tee kui Narva kaudu, võib Moskva rongi Koidula kaudu käima sundida hoopiski Venemaa Oktoobriraudtee, kes korduvalt on kurtnud, et Peterburi-Moskva raudtee on liiga koormatud.
•• Kui reisirongiliiklus sõltub tulevastest läbirääkimistest, siis märksa selgem on see, mis puudutab kaubaronge. Eesti Raudtee andmeil on Eesti nimelt kaotanud karmistunud veterinaar- ja fütosanitaarkontrolli nõuete tõttu, mis pole võimaldanud loomseid saadusi Eestist raudteed pidi välja vedada, naaberriikidele 700 000 tonni loomset päritolu külmkaupa.
•• „Euroopa Liidu reeglite järgi peab loomset päritolu kauba sisse- ja väljavedu olema kontrollitav ehk piiripunktides peavad olema välja ehitatud nii sertifitseeritud külmlaod kui ka vastavad laborid,” selgitas Glase. Koidulas saab see kõik olema.
•• Kui praegu suudab Eesti Raudtee Orava jaama kaudu Eestisse tuua ja siit ära saata 15 rongi päevas, siis Koidula mitmekordistab võimalusi. Ka loodab Eesti Raudtee teenida tulevikus tulu Läti-Venemaa suunalise transiitliikluse korraldamiselt.
•• „Kui vaadata olemasolevaid kasutatavaid marsruute, mis ühendavad Riiat (Ventspilsi) Vene Föderatsiooni loodepiirkonnaga, siis uue lõigu näol on tegemist oluliselt lühema marsruudiga. See peaks teoreetiliselt andma olulise hinnavõidu, kuid kõik sõltub muidugi Venemaa raudtee tariifipoliitikast nimetatud uuele marsruudile,” selgitas Glase.
