Oma tiiva alla võeti täiskasvanud närvi- ja lihashaiged juba kolme aasta eest. Neil haigetel langeb lihasjõudlus – kes ei jaksa käia, kes raskuseid tõsta jne. Ühel hetkel küünib jõuetus ka hingamislihasteni. Algul hakkab see tunda andma selili lamades, öösiti REM-une perioodil. Hiljem võivad ka sügava une faasis tekkida öised lämbumistunded.

„Inimene arvab ise, et ta magab ja puhkab välja. Tegelikult langeb tema hingamise intensiivsus allapoole kriitilist taset, kehas kuhjub süsihappegaas ning aju ei saa piisavalt hapnikku. Hommikul ärkab patsient väsinuna, peavalu ja kehva tujuga, ta ei suuda keskenduda jne. Nagu pohmellis oleks,” kirjeldab Maamägi sümptomeid. Probleemi süvenedes ja ilma aparaadita võib selline hapnikuvaene magamine viia ka ajukahjustusteni.

Haiglas tehakse sellistele patsientidele veregaaside analüüs, mis näitab, kui palju on veres hapnikku ja süsihappegaasi. Samuti tehakse spiromeetriatest hingamislihaste võimekuse hindamiseks. „Saame teada, mis hetkel on hingamine nii puudulik, et ta ei suuda end enam ise ära ventileerida. Mingist tasemest alates soovitamegi aparaati,” seletab Maamägi aparaadi vajalikkuse määramist.

Tosin aparaadi kasutajat

Mitteinvasiivne ventileerimine tähendab seda, et patsient saab hingamisabi kõrri augu tegemiseta või õhuvoolikut kopsu viimata. Sisuliselt on tegu maskiga, mille patsient ööseks suule ja ninale seab. Sissehingamise ajal puhub aparaat vooliku ja maski abil kopsudesse õhku juurde – rohkem, kui inimene ise hingaks. Väljahingamisel aparaadis rõhk alaneb ja süsihappegaas väljub organismist. „Magab siis patsient kaheksa, kuus või viis tundi, igal juhul on tagatud, et sel ajal saab tema organism piisavalt hapnikku ja kõik eluks vajalikud protsessid saavad normaalselt toimida,” sõnastab Maamägi tulemuse. Iga masin seadistatakse patsiendi järgi just tema hingamisele sobivaks, enne kui see koju kaasa antakse.

Skandinaavia ja USA pikemaajalise kogemuse põhjal on näiteks üks kindel diagnoos, mille juures aparaat hindamatu abimees on – Duchenne’i lihasdüstroofia. „Duchenne’i puhul pikendab mitteinvasiivne ventilatsioon koostöös õigel ajal määratud operatiivse raviga patsiendi eluiga lausa 10–20 aastat.” Kindlasti saavad abi ka amüotroofilise lateraalskleroosi, spinaalsete lihasatroofiate ja eri neoropaatiate diagnoosiga patsiendid.

Eestis on praegu selline aparaat kodus umbel tosinal patsiendil, kuid Maamägi arvutab nende haiguste keskmise esinemise järgi, et seda oleks vaja kordi rohkem „Paljud eri- ja perearstid ei teagi sellisest võimalusest. Inimesed ei saa piisavalt kiiresti infot ja kui nad ei saa näidustatud ravi, süveneb haigus ja inimeste elukvaliteet langeb kiiremini.” Alustama peaks kaebustega perearsti või neuroloogi juures ning kui saatekiri käes, saab end juba panna kirja arsti- või haiglajärjekorda SM-i keskuses Tallinnas. Närvi- ja lihashaiguste kohta saab infot ka Eesti lihashaiguste seltsi veebilehelt.