Egiptuse antiikasjade ülemkogu juht arheoloog Zahi Hawass oli varem teatanud, et riigil pole plaanis kivi tagasi nõuda, vaid seda taheti brittidelt laenata paari aasta pärast, kui Kairo lähistel kavatsetakse avada uus muuseum, vahendas Reuters.
"Ma ei ole veel Briti muuseumile kirjutanud, aga ma kavatsen seda teha," ütles Hawass. "Ma kavatsen neile öelda, et me vajame Rosetta kivi tagasi Egiptusesse."
"See on meie egiptuse identiteedi ikoon ja selle kodumaaks peaks olema Egiptus," lisas Hawass.
Swansea ülikooli arheoloogia teadur David Gill märkis, et Briti muuseum peaks egiptlaste nõuete osas olema ettevaatlik, sest järeleandmise korral hakkavad ka teised riigid oma arheoloogilisi varasid tagasi nõudma.
"Nad muretsevad, et sellised riigid, nagu Itaalia, Kreeka ja Türgi kavatsevad nõuda suure hulga esemeid tagasi," nentis Gill.
Rosetta kivi on üks kuuest arheoloogilisest esemest, mida Egiptus loodab maailma muuseumitelt tagasi saada. Lisaks kivile tahab Egiptus veel Berliini Uues Muuseumis asuvat valitsejanna Nofretete büsti, Giza püramiidi arhitekti Hemiunu kuju Hildesheimi muuseumist, Dendera templi sodiaaki Louvre’ist, Chefreni püramiidi arhitekti Ankhafi büsti Bostoni kaunite kunstide muuseumist ja vaarao Ramses II kuju Torino muuseumist.
Rosetta kivile raiuti 196. aastal e.m.a. vaarao Ptolemaios V tekst Muinas-Egiptuse hieroglüüfides, Muinas-Egiptuse demootses kirjas ja kreeka keeles. Kivi leidsid 1799. aastal Napoleoni sõdurid Egiptuse sõjakäigul Vahemere ääres Rosettast. Briti muuseum omandas kivi 1802. aastal pärast Aleksandria rahulepingut. Jean-François Champollion dešifreeris kivil olnud tektide abil Muinas-Egiptuse hieroglüüfid.