Skaala on maailma kõige happelisem konstantse koostisega vedelfaasis koostatud happelisuse skaala.
Tartu ülikooli keemia instituudi analüütilise keemia professor Ivo Leito ütles Eesti Päevaleht Online’ile, et skaala on koostatud 1,2-dikloroetaani keskkonnas ja kujutab endast hapete tugevuse kvantitatiivset järjestust, kus hapete tugevus kasvab ülalt allapoole liikudes.
"See skaala on erakordne sellepoolest, et see on kaugelt kõige ulatuslikum superhapete tugevuse skaala, mis on koostatud konstantse koostisega keskkonnas ja on kooskõlaline – seetõttu on see koostatud otsast lõpuni sama metoodikat kasutades," selgitas Leito.
"See annab võimaluse kogu skaala ulatuses hapete tugevusi omavahel võrrelda," lisas ta.
Nõrgim hape skaalal on pikriinhape, mille pKa 1,2-dikloroetaani keskkonnas on 0, tugevaim aga ühend CF₃SO(=NTf)NHTf, mille pKa on -18. Võrdluseks – kõige happelisema tavaelus kohatava ühendi väävelhappe pKa on 1,2-dikloroetaani keskkonnas -2,5 (kõik need pKa väärtused on suhtelised, esitatud pikriinhappe suhtes).
Teadlased kasutasid madalama aktiivsusega 1,2-dikloroetaani keskkonda sellepärast, et vesi on liialt aktiivne, mistõttu happed kaotaksid vesikeskkonnas oma tugevuse.
Leito sõnul on skaala abil võimalik analüüsida hapete tugevuse sõltuvust molekuli struktuurist, mis omakorda on vajalik uute hapete väljatöötamiseks, samuti on skaala tööriist uute ülitugevate hapete tugevuse mõõtmiseks.
"Samuti saab selle skaala abil ennustada hapete reaktsioonivõimet erinevates olukordades," märkis Leito.
Ainulaadse skaala töötas välja analüütilise keemia õppetooli teadur Agnes Kütt koos Toomas Rodima, akadeemik Ilmar Koppeli ja professor Ivo Leitoga ning teiste kolleegidega.
Superhapped on happed, mis on palju tugevamad sajaprotsendilisest väävelhappest. Näiteks kasutatakse väävelhapet sõidukite akudes, kus see esineb 30-protsendilise vesilahusena, mitte 100-protsendilise happena. Tavainimene aga superhappeid igapäevaelus naljalt ei kohta, kuid see-eest puutub kokku nende sooladega, mis on kasutusel mobiiltelefonide ja sülearvutite toiteallikatena kasutatavates liitium-ioon-akudes.