Medvedev: iga viies miilits tuleb koondada
Varem on kõlavate lausetega endale alluvat teenistust kritiseerinud miilitsate kõrgeim ülemus, armeekindrali auastmes siseminister Rašid Nurgalijev.
Eile kirjutas Medvedev alla ukaasile, millega käsib peaminister Vladimir Putini juhitaval valitsusel esitada kahe-kolme kuu jooksul miilitsa reformimise ettepanekud, kirjutas ajaleht Kommersant.
Iga sajas Venemaa kodanik on miilits
Vahest poleks presidendi hool nii suur, kui miilitsa rahastamine ei langeks 2012. aastast täielikult Venemaa föderaalse eelarve kanda. Seni on iga vabariik, oblast, krai ja piirkond oma militsionääre vähemalt osaliselt ise ülal pidanud.
Aastaks 2012 tuleks siseministeeriumi palgal olijate hulka vähendada 20 protsendi võrra, kirjutab president. Praegu on militsionääre ja teisi siseministeeriumi töötajaid Venemaal kokku 1,4 miljonit ehk umbes üks protsent riigi elanikkonnast. Palgaliste arvu vähendades oleks ehk võimalik palku tõsta, loodab Medvedev.
Ülemuste rotatsioon korruptsiooni vastu
Venemaal on praegu üsna tavaline, et teenistuses olevad miilitsad saavad osa oma elatisest "trahvidest", mille kohta maksjale kviitungit ei esitata ja millest saadavad summad riigi rahakotti ei jõua.
Siseminister Rašid Nurgalijevit kohustas Medvedev oma ukaasiga üle vaatama sisejulgeolekuteenistuste värbamissüsteem ja mõelda välja "korruptsioonivastaste meetmete kompleks". Näiteks võiksid Medvedevi käsu järgi miilitsajuhid edaspidi roteeruda, et mitte liiga kauaks ühe ametikoha peale pidama jääda.
Medvedev juhtis oma ukaasis tähelepanu, et "viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus miilitsatöötajad rikuvad seadust ja teenistusdistsipliini, mis kutsuvad esile põhjendatud negatiivseid reaktsioone ühiskonnas ja kahandavad võimude autoriteeti".
Kas löövale miilitsale tuleks keerata teine põsk?
Venemaal on saanud võrdlemisi tavaliseks ja juba anekdootideski põlistunud ettekujutus, et miilitsa põhiline tegevus ongi tavaliste inimeste kiusamine ja neilt lihtsalt mitte millegi eest raha korjamine. Ka kõrged võimuesindajad on hakanud märkima, et militsionäärid on kodanikele kallale tunginud. Kõrgematest sfääridest on kõlanud isegi soovitus, et kui miilitsa rünnaku korral tuleks aktiivselt kasutada hädakaitse õigust.
Ajalehe Kommersant väljaantav ajakiri Vlast naeruvääristas seda soovitust, märkides, et kui miilitsa maine on üldiselt negatiivne, aga ohvritest tavakodanike oma positiivne. Kui miilitsa ohvrid hakkaksid militsionääridele vastu, kaotaksid nad praeguse moraalse eelise ja annaksid ka militsionääridele võimaluse end ohvitena näidata.
