Terve öö kestnud tänavalahingutes panid meeleavaldajad põlema politsei mootorrattaid ja ühe politseijaoskonna. Samuti pandi põlema vabatahtliku revolutsioonilise kaardiväe korrakaitseharu Basij üks kontor, vahendas BBC.

Politsei on eitanud oma süüd surmadega seoses – kolm inimest said surma õnnetuste tõttu. Ainult üks lasti politsei meelest maha, kuid seda ei teinud igatahes politseinik. Iraani riiklik televisioon on kinnitanud, et valitsuse vastu suunatud meeleavaldustel hukkus kaheksa inimest, vahendas Reuters.

Kokku olevat hukkunuid vähemalt 15, kirjutas Times Online. Mitu tosinat inimest sai viga ja 300 võeti vahi alla. Eks ole kuulda, kas korrakaitsjad mõne vahistatutest ka surnuks peksavad, nagu juhtus eelmiste veriste meeleavalduste järel.

Tapetute hulgas ka endine rahvuskoondise jalgpallur

Üks hukkunu oli opositsiooni juhtfiguuri, suvistel presidendivalimistel teiseks jäänud kandidaadi Mir Hossein Mousavi 35-aastane insenerist vennapoeg Seyed Ali Mousavi, kes 1996.–2000. aastal mängis jalgpalli Iraani rahvuskoondises ning jõudis lühikest aega mängida ka Saksamaa klubides Fortuna Köln ja Bayer Leverkusen.

Seyed Ali Mousavi tappis kuul selga, mille tulistas politsei meeleavaldajate hulga pihta, teatas Mir Hossein Mousavi võrguleht. Tema matused täna võivad saada uueks rahutuste tulipunktiks.

Täna peeti kinni Iraani Vabadusliikumise juht Ebrahim Yazdi, kes teenis 1979. aastal peale islamirevolutsiooni riigi välisministrina, kuid nüüd on opositsiooni siirdunud. "See on häbitu ja vastutustundetu tegu. Nad peavad kinni 78-aastase mehe, kes kogu elu on seisnud üksnes vabaduse ja avatud ühiskonna eest Iraanis," ütles BBC-le Yazdi poeg Khalil, kes elab Ameerika Ühendriikides.

Vastasseis kipub teravaks

Suvistest presidendivalimistest saati on Iraani linnades – sealhulgas pealinnas Teheranis ja usulises keskuses Qomis – valitsuse suhtes kriitiliselt meelestatud rahvas oma rahulolematust mitmel kombel väljendanud.

Teateid opositsiooni korraldatud meeleavalduste kohta tuleb pidevalt, kuid nüüd paistab, et vastasseis on läinud taas teravamaks.

Praeguse protestilaine ajal vallandasid võimud suvised valimised kaotanud presidendikandidaadi Mir Hossein Mousavi riikliku kunstiakadeemia juhi kohalt. Ta on siiani komisjoni liige, mis peab lahendama parlamendi ja Iraani kõrgeima juhi Ali Khamenei määratud kogude omavahelisi vastuolusid.

Presidendivalimistel neljanda koha saanud opositsiooniline vaimulik Mehdi Karoubi mõistis hukka vägivalla usupühal, süüdistades selles valitsust.

"Mis on juhtunud selle usulise süsteemiga, et antakse käsk tappa süüta inimesi ašura pühal päeval? Miks ei austa valitsejad sellist püha?" küsib Karoubi oma avalduses. Ašura on imaam Husain ibn Ali leinapäev. Türannia vastu võidelnud imaami surma mälestamine on üks šiia islamiusuliste tähtsamaid pühi.

Rahutused vallandas kõrgeima vaimuliku surm

Seekordne meeleavalduste laine algas siis, kui suri teisitimõtlejast suurajatolla Hossein Ali Montazeri, kes oli kõrgeim šiia islami vaimulik Iraanis. Tema matuseid kasutas opositsioon ära meeleavalduse korraldamiseks.

Montazeri avaldas valimiste järel fatwā ehk islami õiguse tõlgenduse, mille kohaselt on rahval õigus ebaõiglane riigijuht välja vahetada. Samuti mõistis ta selles hukka valimistulemuste võltsimise.

Peamiselt linnades elunev opositsioon on veendunud, et populistist president Mahmoud Ahmadinejad poleks võltsimiseta teiseks ametiajaks võimule saanud. Kuid suur osa praeguse presidendi valijatest elab maapiirkondades, nii et Ahmadinejadi toetajate puudumine meeleavaldajate tutvusringkonnas ei näita seda, et Ahmadinejadil poleks olnud võimalik ausalt võimule pääseda.

Montazeriga on šiiitide hulgas mõjult võrreldav ainult Iraagi šiiitide vaimne juht suurajatolla Ali Sistani, kelle arvamust võtavad arvesse Iraagis ka tipp-poliitikud.

Kõik Iraani poliitilistesse ametitesse valitud või määratud vaimulikud jäid islami seadusetundjatena tunnustuselt Montazerile alla, kuigi Iraani põhiseadus näeb ette vaimulike juhtimist.

Vahetus ladvikus ei pruugi tuua pööret

Tasub tähele panna, et paljudel praegustel opositsionääridel seisab seljataga karjääri Iraani islamivabariigi võimuladvikus. Mõned nimetavad nad ennast ka ajatolla Ruhollah Khomeini järgijateks.

Montazeri oli 1979. aastal islamirevolutsiooni juhtinud Khomeini esindaja Iraanis. Islamivabariigi võimu vastu – sealhulgas Khomeini vastu – pööras Montazeri siis, kui hakati teisitimõtlejaid vägivaldselt maha suruma. Seepeale sattus ka Montazeri põlu alla.

Aastail 1981–1989 – pea kogu selle aja, kui Iraan pidas verist sõda Iraagiga, oli Mousavi Iraani peaminister. Ka Karoubi pidi Iraani viimase monarhi, USA-meelse Mohammad Reza-šahh Pahlavi valitsemise ajal taluma tagakiusamist ja mitu korda vangis olema.

Sõnaga, võib rääkida lõhest islamil põhineva võimu ladvikus. Kuigi meeleavaldajate arvates püsib praegune režiim "võlgu võetud ajast", ei pruugi võimuvahetus tuua suurt pööret Iraani ja lääneriikide suhetes ega tuumaprogrammist loobumist. Silma torkab, et jõustruktuurid – eriti vabatahtlik revolutsiooniline kaardivägi ja selle korrakaitseharu Basij – on meelestatud opositsiooni vastu ja oma endise liikme Ahmadinejadi poolt.

Kui Ahmadinejad peaks presidendi toolilt taanduma, võib see küll tuua veidi leebema tooni diplomaatias. Kui Ahmadinejad pillub tihti solvavaid sõnu, siis mõõdukas vaimulikust president Mohammad Khatami, kes viis Iraanis läbi mitmeid reforme, rääkis Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis tsivilisatsioonide omavahelisest dialoogist.