Suri akadeemik Loit Reintam
Eesti Teaduste Akadeemia ütleb oma järelhüüdes, et Loit Reintam oli karismaatiline isiksus ja tulemuslik nii teaduses, ühiskondlikes ettevõtmistes kui ka töös õppejõuna.
Loit Reintami loenguid erinevatest mullateaduse harudest, ökoloogiast ja keskkonnakaitsest, kokku 100 semestri jagu, on kuulanud tuhanded tudengid nii Eesti Maaülikoolis kui ka Tartu Ülikoolis ja Juhtimise Kõrgemas Koolis.
Reintami käe all on kirjutatud diplomitöid, ta on olnud kandidaadi- ja doktoritööde juhendaja. Tema sulest on ilmunud üle 500 publikatsiooni, sealhulgas arvukad populaarteaduslikud ja publitsistlikud artiklid, mis on avardanud lugejate silmaringi loodusväärtuste hindamisel. Alates 1997. a oli ta Eesti Maaülikooli emeriitprofessor.
Reintami teadustöö oli väga mitmekesine – alustades muldade kaardistamisest, klassifikatsioonist, geneesist, mullarežiimidest, ainete migratsioonist, orgaanilise aine eripäradest, kaevandusalade rekultiveerimisest kuni mullatekke seosteni inimühiskonna arengu ja kultuuriga.
Ta esindas biopedoloogilist koolkonda, kus peamiseks uurimissuunaks on taim-muld süsteemide genees ja ökoloogia. Olles ligi kolm aastakümmet mullateaduse ja agrokeemia kateedri juhataja rajas Reintam koos kolleegidega unikaalse seirealade võrgustiku Eesti muldade talitluste uurimiseks, mille andmestik ja tulemused on aegumatu väärtusega.
Reintam oli Rahvusvahelise Mullateadlaste Liidu (IUSS), Euroopa Mullakaitse Seltsi (ESSC), Euroopa Mullabüroo Võrgustiku (ESBN) ja Eesti TA Looduskaitse Komisjoni ning paljude teiste erialaliitude ja seltside liige.
Pikaajalise ja tulemusliku tegevuse eest pälvis Reintam mitmeid tunnustusi – V. Dokutšajevi mälestusmedal, Eesti teeneline teadlane, Eesti Vabariigi III klassi Valgetähe teenetemärk, Eesti Teaduste Akadeemia medal, K. E. von Baeri medal, E. Kumari nim. loodushoiu preemia. Ta oli Vene Teaduste Akadeemia Mullaseltsi auliige ja Gruusia Põllumajandusülikooli audoktor.
