Kaupo Karelson: enam ei pea ohkama

Ruut on üks Eesti suuremaid telesaadete produktsioonifirmasid Filmimehe ja BEC-i kõrval.

Tänavu saab Ruudu kaubamärk kümneaastaseks, kuid päris esi­algsel kujul firma enam ei eksisteeri – 2008. aasta suvel jagunes Ruut kaheks – üks osakond toodab telesaateid, teine filme ja reklaame. Telesaadete tootmist veavad kaks produtsenti – Kaupo Karelson ja Olavi Paide, loominguline meeskond värvatakse igaks saateks eraldi.

Ruudu telesaadetest on prae­gu eetris „Ärapanija”, „Värske Ekspress”, „Vilde tee”, „Tähed muusikas”, kuu aega tagasi lõppes suurprojekti „Eesti otsib superstaari” kolmas hooaeg, peatselt algab saate „Laulud tähte­dega”­ teine hooaeg.

Produtsent Kaupo Karelsoni sõnul on märtsis TV3 ekraanile jõudev saade ettevalmistusjärgus, mis tähendab seda, et otsitakse osalejaid. Käsiloleva suurprojekti detailidest ta veel rääkida ei taha, kuid suuri muudatusi saate ülesehituses ei ole. 2008. aasta sügisel esmakordselt eetris olnud sarjas „Laulud tähtedega” toodi televaatajate ette kaheksa galakontserti, kus avaliku elu tegelased võistlesid duettide laulmises ja nende paarilisteks olid Eesti parimad lauljad. Igas saates langes välja üks paar, edasi pääsesid need, kes said televaatajailt ja žüriilt enim hindeid.

— Alates 2000. aastast on Ruudul igal aastal töös üle kümne telesaate. Kaupo Karelson, kui suur meeskond teil saateid loob?

— Kuna saated on erinevad, siis koostame igaks projektiks oma meeskonna. Mõne puhul võib see olla isegi alla kümne inimese, kuid suurprojekte, näiteks „Eesti otsib superstaari”, aitab teha ligi 100 inimest. Televisioonis on inimesed enamasti vabakutselised ning see võimaldab valida, milline konkreetne projekt kellelegi sobib.

— Ruut on teinud nii originaal- kui ka formaatsaateid. Teie loomingukontos on 50 nimetust nii ühte kui ka teist. Mida tähendab formaatsaade?

— Need on saated, mis mingil maal osutuvad populaarseks ja mille edu ainukeseks mootoriks pole konkreetne ekraaninägu, vaid seda mootorit on võimalik ka teises riigis kokku seada. Suuremad formaadifirmad loovad formaate vahel ka spetsiaalselt müügiks ja need võivad eksisteerida ainult paberil või on salvestatud vaid pilootepisoodina.

Formaat võib sisaldada paljusid elemente, nagu kujunduse plaanid, logod, muusika või muud näidised, kuid peamine, mis kaasa tuleb, on ekraanitagune know-how, mida ei ole võimalik saadet vaadates kopeerida. See saate tootmist puudutavate dokumentide pakk, mida kutsutakse formaadi piibliks, võib suuremate saadete puhul olla isegi mitu tuhat lehekülge.

Telekanalid julgevad oma ekraanile tellida peamiselt niisuguseid formaate, mis on mujal saanud kõrgeid reitinguid. Ruut on teinud selliseid sarju nagu „Vilde tee”, „Baar”, „Farm”, „Nõrgim lüli”, „Õige valik”, „Tähed muusikas”, „Džunglistaar”, „Ju­mal tänatud, et sa siin oled”, „Haara mikker” jt. Maailma tuntuim formaat, mida Ruut on tootnud, on „Eesti otsib superstaari”.

— Mõned saatetegijad ütlevad, et nad on välja mõelnud uue mängu või saate, aga sarnast asja, lausa formaati, on näidanud ka muude riikide telekanalid. Millega on tegemist?

— Jah, vahel on mõnedel Eesti saadetel, mis on toodetud ilma formaadilitsentsita, analooge ka mujal maailmas. Selle põhjused on erinevad. Vahel tulebki samalaadne idee nii siin kui ka kuskil mujal, vahel pole välismaine saade formaadina saadaval, mõnikord on aga ette teada, et saate vormi tuleb Eesti jaoks liiga palju kohandada ning siis seaks formaadi ostmine liigsed piirangud. Siiski tuleb öelda, et Eesti telekanalid ja tootjad käituvad üsna korrektselt ning litsentsid ostetakse, kui see on vähegi võimalik.

— Üliedukas „Tantsud tähte­dega” oli BBC1 formaatsaade, kas „Laulud tähtedega” samuti?

— „Laulud tähtedega” ei ole formaatsaade, vaid Ruudu looming. Just neil põhjustel, millest äsja rääkisin.

— Kes on Ruudu originaalsaadete autorid? Mis saadete väljamõtleja olete ise olnud?

— Ruudu toodetavate hulgas on väga oluline osa originaalsaadetel. Praegu käivad neist eetris Olavi Paide produtseeritavad „Ärapanija” ja „Värske Ekspress”. Kuigi olen olnud ka mitme meelelahutusliku saate loomise juures, meeldis mulle kõige rohkem teadussaade „Noova” Eesti Televisioonis, mida sai koos Marek Strandbergiga tehtud. Samuti on minu jaoks tähtis Maie ja Valduri teleekraanile ja kinolinale toomine, nende tegelaskujude autorid on Madis Milling ja Henrik Normann ja kujundamises olulised Rando Pettai ja Peep Pedmanson.

— Mis on laias ilmas praegu kõige minevamad formaatsaated? Kas need on ka kallimad?

— Need formaadid, mis on edukad mitmel pool ning mida müüakse paljudesse maadesse, on kindlasti kallimad. Üks formaadi edukuse tunnuseid on seegi, kas see on jõudnud ka USA televõrkude ekraanile. See suurendab kindlasti formaadi ihaldusväärsust ostjate jaoks. Üsna palju maailma hittformaate on Eestis ekraanile jõudnud. Veel mõni aeg tagasi vaatasime mõn­da ohates, et need on Eestis tegemiseks liiga kallid või keerukad, kuid viimaste aastate suurprojektid ja nende edu on näidanud, et meil saab teha ka kõige suuremaid asju, selliseid nagu „Tantsud tähtedega” ja „Eesti otsib superstaari”.

CV

Kaupo Karelson (35)

Teletootja Ruut produtsent

•• Esimene saade „Kuum hind” 1996. aastal

•• Ruuduga liitus 2001. aasta sügisel. Olnud 50 telesaate produtsent või kaasprodutsent

•• Projekti „Laulud tähtedega” veab koos peaprodutsent Olavi Paidega