Luuleminutite teleprojekt on seotud lugemisaastaga
Eelmisel aastal ETV ekraanile toodud uuenduslikud luuleminutid pealkirjaga „Luuletus”, mis jõudsid eetrisse pärast „Aktuaalse kaamera” põhisaadet, jätkuvad ka tänavu. Nüüd on need salvestatud uues interjööris, Kirjanike Majas. Kultuurikatlas, kus võeti üles eelmise hooaja saated, ei jätkata projekti proosalisel põhjusel – ruum oli liiga külm.
Mullu tutvustati vaatajaile 36 luuletajat, igaühelt kümme teksti, tänavu on autoreid 38, luuletuste arv sama. Kahe aasta peale teeb see ligi 80 autorit. Algul üheaastase saatesarjana välja käidud projekti jätkati tänavu, sest see sobib lugemisaastasse. „See on ainus ETV lugemissaade, kus loetakse. Lugemisaastal olnuks imelik seda kaotada,” ütles luuleminutite konsultant-nõustaja Jürgen Rooste.
Esitatavate autorite valiku teevad ETV kultuuritoimetuse toimetaja Joonas Hellerma koos luuletaja ja kirjanike liidu projektijuhi Jürgen Roostega.
„Nimekirjas on tänavu 38 autorit, näiteks kuulsustest Jaan Kaplinski, Peep Ilmet, Ave Alavainu, Merca jpt. Üllatajatena on seal ka Marten Kuningas, kelle luulest vist suurt ei teata, aga kelle tekstid on väga head, ja räpimees Põhjamaade Hirm. Näitame ka teraseid noori tegijaid – rühmituse Purpurmust Org liikmeid Kaarel Väljamäed ja Birk Rohelendu, Tuuli Tauli, kes põnevalt kirjutavad ja oskavad oma teksti ka ette kanda.”
Valik
Jürgen Rooste sõnul on mõned kuulsad nimed ka kõrvale jäänud – mõni luuletaja pole saanud või tahtnud tulla, mõnda pole veel kutsutudki, nii et materjali jaguks ka kolmandaks aastaks. „Eesti kultuuriloos on praegu hetk, kus meil on kõige rohkem kirjutavaid ja avaldavaid luuletajaid läbi aegade. Rahvaarvu arvestades võiks meil ilmuda viis-kuus luulekogu aastas, aga ilmub sada. Kõik pole muidugi suurepärased ja mõnel autoril on vaid paar kogu, aga neis võib leida kümmekond head teksti,” ütles ta.
Saate põhiliseks plussiks peab Rooste seda, et luuleminutid annavad ETV-le veidi värsket tooni, samuti killukese seda, mida rahvusringhääling oma ülesandena täitma peab: olla eesti keele ja kultuuri kandjana rahvavalgustuslik ning kõige tähtsam – talletada ajalugu.
„ETV-s pole kümme aastat kirjandussaadet olnud. Kui tahaksime 30–40 aasta pärast teha mingeid üldistusi, vaadata, mis toimus 21. sajandi hakul, miks siis oli nii palju kirjanikke ja millest nad kirjutasid, siis on meil selle kohta visuaalne materjal olemas. Olen tänulik, et eelmisel aastal sai üles võetud nüüdseks meie seast lahkunud Toomas Liiv – tema vaikne ja muhe salalik olek ning tekstide iroonia. See oli õnn, et meil on temast materjali. Kujutan ette, et luuleminuteist võiks teha ka koolide jaoks DVD-valimiku parimatest tekstidest ja esitajatest,” arvas Rooste.
