Silmahaigused on pärilikud ja salakavalad
„Silmade tervisele peab tähelepanu pöörama igas vanuses. Eriti aga siis, kui silmad väsivad kergesti, punetavad või neis tekib liivatunne. Selle põhjuseks võib olla kuiv silm – tänapäeval üks levinumaid probleeme konditsioneeritud õhuga ruumides töötamisel. Lisaks kunstvalgus ja arvutid,” ütleb Mähe apteegi proviisor Lea Teeorg.
Kui perekonnas on silmahaigusi esinenud, tuleks silmaarsti külastada juba keskikka jõudes. „Silmapõhja lupjumine ehk kollatähni degeneratsioon on salakaval haigus. See võib alata juba 40. eluaastatel. Tasapisi süvenedes põhjustab see aga nägemise hägustumist ja lõpeb pimedaks jäämisega. Haigus annab endast märku siis, kui sirged jooned näivad lainelised, kirja lugedes kaovad ära üksikud tähed, värvide nägemisvõime kahaneb ja hämaras ning pimedas tekivad nägemisraskused,” räägib Teeorg.
Et silmahaigused on pärilikud, on korrapärane kontroll silmaarsti juures vajalik. „Mida rohkem on perekonnas haigestunuid, seda suurem on risk haigestuda,” ütleb Teeorg. Üksikud geenid või geenide kombinatsioonid osutavad kollatähni ehk maakula degeneratsiooni tekkeriskile, samuti on palju eelsoodumusi. Näiteks vanuse suurenedes haigestuvad naised sagedamini kui mehed ja, mida heledam on silmaläätse iirise värvus, seda suurem on risk. Ka kitsad veresooned silmapõhjas põhjustavad suuremat haigestumise riski. Riskigrupis on suhkruhaiged ja ka ülemäärases päikesevalguses pidevalt viibijad. Kõrge vererõhu puhul on tromboosi tekkerisk silmapõhja veresoontes, mis võib omakorda haigestumist põhjustada. Samuti on eelsoodumuseks rassiline kuuluvus – heledanahalised haigestuvad sagedamini, samuti suitsetajad ja ülekaalulised.
Väldi silmahaigusi
Kindlasti tuleb kollatähni kaitsmiseks kanda päikeseprille võimalikult varajasest east. Tavatoidule tuleks lisada mikroelementidega toidulisandeid. „Suitsetajate haigestumise risk on enam kui kaks korda suurem mittesuitsetajatest. Ülekaaluliste probleemiks on aga see, et maakulas talletatakse liiga vähe karotenoide. Silmahaiguste ennetamisel on oluline tervislik toitumine ja sportlikud eluviisid. Toidu puhul on tähtis küllastatud ja küllastamata rasvhapete tasakaal ja roheliste aedviljade söömine – spinat, brokoli, herned, salat, lehtkapsas. Üksnes kollased, oranžid või tumerohelised puu- ja köögiviljad sisaldavad samuti piisaval hulgal vajalikke karotenoide,” annab Teeorg nõu ja lisab, et silmadele vajaliku luteiini põhiallikaks on spinat ja kapsas, silmadele vajaliku zeaksantiini puhul mais. Seega aitab teada-tuntud porgandite ja mustikate söömine tõesti silmahaigusi ennetada. „Kollatähni degeneratsiooni vältimiseks või pidurdamiseks on seni olnud vähe ravivõimalusi. Nüüdseks on siiski selgunud, et taimne pigment luteiin aitab silma võrkkesta kahjustust vältida ja soodustab kahjustuse pidurdumist. Luteiini ehk looduslikku karotenoidi leidub inimese silma võrkkestas ehk reetinas fotoretseptorite vahel ja see toimib seal ultraviolettkiirguse vastu looduslike päikeseprillidena, neelates kahjulikku lühilainelist valgust. Antioksüdandina seob see vabu radikaale.
Vanuse tõustes väheneb aga silmas luteiini sisaldus. Et organism ei suuda ise luteiini sünteesida, tuleb seda juurde saada toidu või toidulisanditega. Mustikaekstrakt sisaldab aga bioflavonoide ja antotsüaani, mis tugevdavad silma veresoonte seinu ning aitavad taastada nägemisprotsessis vajaliku ensüümi – rodopsiini – teket ja taastumist. Viimane on oluline hämaras ja pimedas nägemisel. Samuti tugevdab mustikaekstrakt silmas olevaid kapillaare ja hoiab seega ära ka verevalumite tekke silma võrkkestas.
Tasub teada!
Luteiin
•• tugevdab silma võrkkesta
•• aitab teravdada nägemist
•• kaitseb silma võrkkesta UV-kiirguse kahjulike mõjude eest
•• aitab ära hoida kollatähni taandarengut ja sellega kaasnevat nägemislangust
