Tallinlase Natalja elus on kaks kuupäeva, mis tähendavad uue lehekülje pööramist. Esimene neist on poja Jevgeni sünnipäev. 36-aastaselt emaks saanud Nataljale oli terve ja ilusa poja sünd õnnistus. Seda enam, et armas lokkidega poiss oli hooliv, tähelepanelik ja terane.

Uue lehekülje keeras kuri saatus 2006. aasta 13. juuni õhtul, kui ema ja poeg koju minnes ülekäigurajale astusid. Kui paaril sõidurajal jäid autod seisma, siis viimasel sõitnud auto otsustas edasi sõita. Auto ette jäi nelja-aastane Jevgeni, kes saadud löögist ema silme all õhku paiskus ja tagasi asfaldile kukkus.

Väikemees oli nädal aega koomas ja meedikud soovitasid emal vaid Jumalale loota. „Kui poeg taas teadvusele tuli, ei osanud ta rääkida ega mäletanud kedagi. Püüdsin igati aidata tal mälu taastada, just positiivseid emotsioone meelde tuletada. Minu sünnipäev on 1. juulil. Rääkisin pojale, kuidas talle meeldis mulle sünnipäevaks lilli kinkida. Äkki ütles ta „ma... ” ja hetk hiljem „ma”. See oli mu elu üks paremaid sünnipäevakinke.” Kolme-nelja päeva möödudes hakkas Jevgeni ütlema üksikuid sõnu.

Avariist saadud ajutrauma tõttu on Jevgenil siiani tasakaaluhäired. Et parem käsi ja jalg ei kuuletu aju korraldustele, takerdub jalg väikeste konaruste taha ning kukutab poisikluti ninali. Kuna närvipinge tõttu tekivad ninaverejooksud, pole võimalik osaleda ka avalikel üritustel.

Kord kvartalis võtab ema koos pojaga ette tee Haapsallu, sest Jevgeni vajab taastusravi.

Lisaks Haapsalule käivad ema ja poeg Tallinnas Tuisu tänaval asuvas ühes suuremas ambulatoorset taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust pakkuvas keskuses, Adeli Eesti OÜ-s. Seal käib ravil üle 1000 patsiendi aastas, neist üle poole on lapsed. Natalja on tänulik taastusarstidele dr Riina Kallastele ja Varje-Riin Tuulik-Leisile, kes on ta poja tervise taastamise nimel tõsiselt pingutanud. „Peaksin minema keelekursustele, sest kogu info taastusravi võimaluste kohta on paraku eesti keeles. Aga mul pole praegu võimalik kuskile minna, poeg vajab pidevat järelevalvet ja hoolitsust, abikaasa käib iga päev tööl.”

Ema tänab ka Tanel Leokit, kes kogus koos sõpradega heategevuskrossil 180 000 krooni. Saadud raha annetati autoavariis kannatada saanud kuni 12-aastastele lastele. Sellest summast jõudis 18 000 krooni ka Jevgeni vanemateni, kes tellisid pojale erilise koolilaua. Huvitav on seegi, et kui paljud vanemad on hädas, et nende laps unustab end Playstationit mängima, siis Natalja on rõõmus, kui poeg puldi kätte võtab – parem käsi vajab kõvasti treenimist, et sõrmed korralikult tööle hakkaksid.

Jevgeni õpib tavakoolis

Jevgeni õpib Tallinna Linnamäe vene lütseumi 1. klassis. Koos täiesti tervete lastega, kuigi temasugused satuvad olude sunnil sageli erikooli. Natalja on väga tänulik poja klassijuhatajale, kes nõustus Jevgeni oma klassi võtma. Et kooliküpseks saada, istus poiss niigi aasta hiljem koolipinki. Enne kooli õpetas ema pojale selgeks ka tähed ja harjutas last vasaku käega kirjutama. Kuna ajutraumaga lapsega suhtlemine ei pruugi olla kerge, kiidabki Natalja õpetajaid, kellel jätkub kannatlikkust ja mõistmist. 

„Meil olnuks raske kodust kaugele sõita ja ühistransport ei tulnud kõne allagi. Lütseum asub aga kodu kõrval.” Nukrusetoonid sugenevad ema häälde siis, kui ta tunnistab, et teised lapsed tõrjuvad Jevgenit terviseprobleemide tõttu. Lapsed tahavad mänguseltsilisteks ikkagi liidreid, tugevaid ja aktiivseid kaaslasi. Nad ei oska arvestada poisiga, kes võib ühel hetkel pikali kukkuda ja pole võrdväärne jõukatsumistes.

Lugemine ja kirjutamine edeneb Jevgenil aga kenasti ning selle tõestuseks näitab ema poja töövihikuid. Et poiss oli enne paremakäeline, aga pärast õnnetust keeldus parem pool sõna kuulamast, õppis ta kirjutama vasaku käega.

Natalja on nõus, et sellises olukorras, kuhu nende pere liiklusõnnetuse tõttu sattus, on vaja psühholoogilist toetust ja professionaalseid nõuandeid. Tallinna puuetega inimeste tegevuskeskuses sai Natalja võimaluse osaleda ka euroliidu rahastatud projektis, mis andis psühholoogilist abi erivajadustega laste vanematele. Mida on naisel aga tulnud läbi elada ja milliseid jõupingutusi on temalt jalul püsimine nõudnud, teab vaid Natalja ise.

Kommentaar            

Valentin Sander, Tallinna lastehaigla neuroloogiaosakonna juhataja

Eestis kaotab liikluses ja olme-traumades liikumisvõime 1000– 1800 noort aastas. Õnneks on märgata olukorra paranemist. Kui 2000. aastal pöördus lastehaiglasse 412 ajutraumaga last, siis eelmisel aastal oli neid märgatavalt vähem ehk 284. See on tingitud mitmest põhjusest, mis on iseloomulik arenenud maadele. Ka Eesti liigub selles suunas. Statistika näitab, et vähenenud on liiklusõnnetuste arv, mis on olnud üheks raskete ajutraumade põhjuseks. Kui 1980-ndatel sattus lastehaiglasse üsna tihti lapsi, kes olid ajutrauma tõttu nädala koomas, siis praegu on sellised juhtumid haruldased.

Iga peatrauma pole aga ajutrauma. Peatraumade puhul eristatakse kolju- ja ajutraumat. Kui näiteks mõnekuune imik kukub voodist vaibale, ei tähenda see veel ajutraumat. Tõsise ajutrauma saamiseks peab kukkumis-kõrgus olema vähemalt meeter või kõrgem.

Kust vajadusel abi küsida?

••  Juhis ajutraumaga lapse vanemale Tallinna Kristiine piirkonna teenuste näitel.

••   Haiglast välja kirjutamisel küsi kindlasti raviarstilt infot, kelle poole pöörduda, kui sul tekivad uued küsimused.

••  Trauma on kriisiolukord kogu perele. Kui vajad sel perioodil psühholoogi toetust, pöördu kriisinõustamisteenuse saamiseks konsultatsioonile (Adeli Eesti rehabilitatsioonikeskuse psühholoog Mare Revin, tel 654 4840, mare.revin@gmail.com või Kristiine sotsiaalkeskuse psühholoog Ilya Maksimkin, tel 651 2705, ilyamaksimkin@gmail.com).

••  Kui laps vajab pärast ajutraumat taastusravi, rahastab seda Eesti haigekassa. Vajalik on pere- või raviarsti saatekiri laste neuroloogi vastuvõtule (Tallinna lastehaigla neuroloog dr Valentin Sander, tel 697 7190, valentin.sander@lastehaigla.ee) või taastusarsti konsultatsioonile (Adeli Eesti rehabilitatsioonikeskuse lastearst-taastusarst dr Riina Kallaste tel 654 7474, rkallaste@hotmail.com).

••  Kui on selge, et lapse taastumine vajab pikemat aega (aasta või enam) ja korrapäraseid ravi-

protseduure, vormistage lapsele tähtajaline puude aste. Pikema ravi planeerimiseks ka rehabilitatsiooniplaan.

Pöördu pensioniameti infolauda või helista 16106 või vaata infot www.ensib.ee.

••  Kui lapsel tekivad lasteaeda või kooli tagasipöördumisel probleemid, jaga õpetajaga arstilt saadud infot ja soovitusi. Nõu ja abi lapse õppimise toetamiseks saab lapsevanem ja õpetaja ESF programmi „Õppenõustamis-süsteemi arendamine” raames tegutsevast Tallinna õppenõustamiskeskusest (oppenoustamis-keskus@tln.edu.ee). Raskuste korral pöördu Tallinna laste nõustamiskomisjoni (Tallinna haridusameti peaspetsialist Urve Raudsepp-Alt, tel 640 4657).

••  Kui sinu lapsel esineb kooli tagasi pöördumisel probleeme käitumises või eakaaslastega suhtlemisel, küsi abi ja nõu lastekaitsetöötajalt – nii õppetööd toetavad tegevused pärast koolipäeva põhikooli õpilastele päevakeskuses kui ka sotsiaal- ja psühholoogilise nõustamise teenused. Lisa-info Kristiine sotsiaalkeskusest www.kristiinesk.ee,

tel 651 2701, 651 2705.

•• Lisainfo ajutraumast

www.ajutrauma.ee 

•• PEA projekti toetab Norra EMP.