„Minul on aktiivne side pealt 2000 kasutajaga, neist paarsada on väljastpoolt Eestit,” sõnab Henn Sarv, kes liitus portaaliga 2008. aasta novembris tavakasutajana. Nüüdseks on temast saanud süsteemi paremaid tundjaid Eestis, kes täidab peaaegu iga päev moderaatori ülesandeid – aitab inimestel andmeid täpsustada, kokkulangevusi ära tunda ja korrastada.

Sarv möönab, et väga palju on passiivseid kasutajaid: neid, kes tegid endale konto, sisestasid mõned oma perekonna andmed ja pole pärast seda naasnud. „Minu oma sugupuudes, kuhu ma veresugulasena kuulun, on kokku 3000–4000 inimest. Sugulased ei ole kõik eestlased omavahel kindlasti mitte, hõimlased ühe või teise kaugusastmega aga küll,” möönab Sarv.

Tema sõnu kinnitas väike Eesti Päevalehe katse: loo autor sisestas portaali otsingusse kõigi uudistetoimetuse kolleegide nimed ning selgus, et kõik – välja arvatud üks – olid omavahel mõnes kaugusastmes seotud. Tõenäoliselt oleks olnud ka see, kellega sidet leida ei õnnestunud, kui selle inimese kohta oleks süsteemi rohkem andmeid kantud.

Geni usaldusväärsuse kohta sõnas Sarv, et ebatäpsuste arv on üsna suur. „Üks paneb sugupuu andmed kirja vanaema juttude põhjal, teine uurib arhiiviandmeid ehk kirikuraamatuid ja tsiviildokumente. Neis on inimestel eri nimed ning vana ja uue kalendri tõttu totaalselt erinevad kuupäevad,” viitas ta segaduste allikatele.

Põnevad avastused

Perekonnauurija Fred Puss Eesti isikuloo keskusest ütles, et geni.com-i väärtus seisneb eelkõige elavate sugulaste otsimise abistamisel. „Arhiiviandmete haldamiseks ma Genil väga suurt väärtust ei näe,” hindas Puss. Huvi perekonnaloo vastu on Pussi sõnul kasvanud plahvatuslikult. „On nii neid, kes uurivad ise ja küsivad professionaalilt abi, kui ka neid, kes lasevad kogu arhiivitöö elukutselistel teha,” rääkis Puss. Kui mujale sattunud eestlased või nende järeltulijad otsivad tihti Eestis elavaid sugulasi, siis kodueestlased eelistavad uurida oma põlvnemist, juuri.

Oma perekonnaloo uurimisega kümmekond aastat tegelenud Mihkel Anni rääkis, et hindab Geni puhul eelkõige kollektiivset lähenemist ehk seda, et kasutajad saavad omavahel koostööd teha. „Geni võiks olla ka eestikeelne, et eakamad tegelased ennast kodusemalt tunneks,” leidis ta. Genist on vaimustunud ka kirjastaja Epp Petrone. „Minu jaoks huvitavaim avastus oli sugulus Lydia Koidulaga ja oma lähima kolleegiga,” sõnas ta.

2006. aastal asutatud geni.com-i taga on muu hulgas endised PayPali ja eBay asutajad ja juhid.

Määratlus related pakub meeldivat närvikõdi

•• Üle ilma leidub palju kirglikke kasutajaid, kelle sugupuus olevate inimeste arv ulatub kümnetesse, isegi sadadesse tuhandetesse. Sisestatud isikukirjeid on kogu süsteemis ligi 80 miljonit, aga sinna sekka kuuluvad nii lahkunud isikud, ajaloolised isikud kui ka duplikaadid.

•• Perekonnaloo uurimisel on suureks abiks rahvusarhiivi digiteeritud arhiiviallikad, kus on kättesaadavad nii kirikuraamatud, hingeloendid kui ka talude kohta käivad vakuraamatud.

•• Perekonnauurija Fred Puss ütles, et tihti pannakse sugupuu vanemas osas inimesed liiga kergekäeliselt üksteisest põlvnema. „Rahvast oli vähe, kuid rahvas liikus palju rohkem, kui me ehk arvata võiksime. Mõni talu jäi tühjaks ja uus peremees ei pruukinud üldse olla eelmisega suguluses,” selgitas Puss. Sugupuudes esitatakse neid aga tihti kui isa ja poega.

•• Genis külvab segadus ka määratlus related, mida mõistetakse sugulase all. „Nii on süsteemis võimalik seoseid luua ükskõik kellega. Minu hinnangul on see tehtud reklaami eesmärgil, et inimene tunneks meeldivat närvikõdi teada saades, et on n-ö sugulane kellegi kuulsaga,” oli Puss kriitiline.

•• Kaugemat sugulust saavad näha aga vaid tasulised kasutajad. Geni.com-i suuremad konkurendid on myheritage.com ja myancestry.com.