Artur Talvik: ronib mäkke budistlikult
Üks neist on Artur Talviku ja Lenna Kuurmaa duett, mida on märganud nii saate žürii kui ka televaatajad, kes valisid nad suure häältehulgaga esialgu teisele kohale.
Filmiprodutsent Artur Talvik on hariduselt kõrgema lavakunstikooli 1988. aastal lõpetanud näitleja ja on töötanud üle kolme aasta Nukuteatri näitlejana. „Ma tundsin juba kooliajal, et ega ma näitlejaks saada ei taha,” meenutab Artur. „See nõuab ikka väga suurt pühendumist ja kui sellega tegelda, siis ainult kõige paremini,” ütleb ta ja tunnistab, et ei pidanud end parimaks. Nii sattuski Artur 1992. aastal filmimaailma. Toona loodud Exitfilmis tegi ta koos Rein Kotoviga dokfilmi metalliärikatest „Vene metalli ja dollari suudlus” (1993), suuremat kõmu tekitas aga nende prostituudist ülesvõetud „Ööliblika jõulud” (1995). Viimase aja töödest kuulub tema kontosse Baruto-film. Nüüdseks on Artur produtseerinud 14 filmi, režissöör olnud viiele, on kirjutanud stsenaariumi ja võtnud kätte ka kaamera Tõnu Kaljuste Naissaare ooperiteatrist rääkivale „Vastutuulesaalile”. Mängufilmidest suuremad on „Detsembrikuumus”, sakslastega koostöös toodetud „Kõrini”, lätlastega kahasse tehtud „Head käed” jt. Artur peabki end eelkõige produtsendiks ja seejärel ka „peaaegu dokfilmirežissööriks”. Tema sõnul on praegu Eetriüksusel käsil mitu tööd. „Suuri asju pole hetkel finantsiliselt võimalik teha,” lisab ta. Koos soome režissööri Aimo Hyvärineniga tehakse filmi Viljandi pärimusmuusika festivalist, kavas ka omalaadne reisi-muusikasaade Jaan Tätte ja Marko Matverega.
Et majanduslik mõõnaaeg on mõjutanud ka filmitootmist, siis on Talvikul aega osaleda muudes projektides, näiteks olla TV3 improvisatsioonikomöödia „Vilde tee” mängujuht ja esineda paar kuud kestvas muusikaprojektis „Laulud tähtedega”. Lisaks on tal Tapurla külas maamaja keldris Kass Arturi külakino, kus näidatakse filme, tegutsetakse ka rändkinona. Eesmärgiks on teha filmist sündmus.
Laulusaatesse sattumine
Kui Arturit „Laulud tähtedega” saatesse kutsuti, et koos Lennaga laulda, oli ta paariminutise mõtlemise järel nõus. „Et mul on filmitegemisest rahulikum aasta, siis mõtlesin, et miks mitte. Seda enam, et Lenna esitatud „Rapunzel” kõlas ka igal pool, ja kui siis veel selgus, et tegemist on heategevusliku osalusega, olingi nõus,” räägib ta.
Mittelaulja Artur kiidab Lennat kui talle sobivat partnerit. „Isegi helistikud sobivad meil. See ei ole nii igapäevane asi, et mees- ja naishääl hästi sobivad, kuulen siin, kuidas paljud saates osalejad on sellega hädas,” ütleb ta.
„Mingit solfedžot pole ma saanud. Noh, lavakas olid kõnetunnid. Üritasin kunagi minna ka Uno Loobi lauluklassi vabakursustele, aga see asi mulle ikka üldse ei sobinud,” meenutab Artur.
Laulmisega on Artur kokku puutunud vaid nooruspõlves – tegi 21. keskkoolis koos Tarmo Adsoni, Mart Jürisalu ja teiste poistega punkbändi, oli solist. Enne seda olid ka mõned ülesastumised kooli aktustel poisteansambliga.
Punkbänd Pezz oli üsna popp, vähemalt kooli piires, on Artur kindel. Kui ta pärast lõpetamist lavakunstikooli astus, siis oli seal karm kord, mis nõudis 110-protsendilist pühendumist õpingutele ja muud kõrvalt teha ei lubatud. Nii jäigi laulmine soiku. Kui pärast esimest kursust sõjaväkke võeti ja aeg teenitud sai, kutsuti teda küll paari bändi, ent Artur saatis kõik seenele, sest tahtis olla tõsine näitekunstitudeng. Mingeid erilisi lauluoskusi ei arva ta endal olevat, seda enam et lavakunstikooli lõpulavastuse, muusikali „Oklahoma” ajal oli Silvi Vrait ta täielikult välja praakinud ja Artur sai koha vaid tagareas koorilauljate hulgas.
Arturile on südamelähedane rhytm & blues, soul ka, ühesõnaga neegrimuusika, nagu ta ise väidab. Ka ei ole ta seltskonna lauluhing või salalaulja kodus. „Ei ma laula rohkem kui keskmine eestlane,” arvab ta.
Proovid ja lauluvalik
„Laulud tähtedega” proove tehakse iga päev kaks tundi, tõsine töö on aga lugude otsimine. „Jube raske on laulu valimine. Kõike meeldivat ei saa ju esituseks võtta, ikka on mingi respekt originaalesitaja ees, eriti kui tegemist väga hea esitusega. Ka peab arvestama saate formaati, sest lugu peaks olema laialt tuntud. Ja see peab meeldima mõlemale saates esinejale. Igatahes esimesed kolm valitud asja on meeldinud meile Lennaga sada protsenti,” räägib Artur. „Proovis käime WAF-laulustuudios, meid juhendab Maiken. Olen sellega väga rahul, mulle meeldib, et ta rõhub just isikupärale. Sel pühapäeval on teemaks filmimuusika ja me esitame „El Tango De Roxanne” filmist „Moulin Rouge”. See meeldib mulle väga. Kahju, et pole lubatud lavastuslikke efekte kasutada,” lisab Artur, kelle filmimehenärv sel puhul kohe tööle hakkas. Järgmisena esitatakse armastuslaule.
„Tunnen end selles saates kui väike laps enne koolikatseid. Esimene nädal oli ikka väga kõva närv sees – nii suur erutusseisund, et jäin lausa haigeks, kurk oli paistes. Laupäeval mind tohterdati hoolega, et pühapäeval lavale saaks. Mingist võidust me Lennaga ei mõtle, vaid jälgime budistlikku õpetust – kui ronid mäkke, siis mõtle järgmisele sammule, mitte mäetipule,” naerab ta.
Artur Talvik (45)
Filmiprodutsent, režissöör
OÜ Eetriüksus
•• Režissöörina teinud dokfilmid: „Baruto – tõlkes kaduma läinud”, „Vastutuulesaal”, „Rocksummer”, „Ööliblika jõulud,” „Vene metalli ja USA dollari suudlus”
•• Produtseerinud 14 filmi, sh „Detsembrikuumus”, „Kinnunen”, „Kõrini!”, „Head käed” jt.
•• Osaleb telesaadetes: „Vilde tee” L 19.30 TV3 ja „Laulud tähtedega” P 19.30 TV3
•• „Laulud tähtedega” võidu korral annetab raha Heateo SA Anni Akadeemiale.
