Ernst Ehaveer oli suurepärase 1920-ndail aastail sündinud meeste plejaadi üks paremaid mängijaid. 1940-ndate aastate lõpu, 1950-ndate aastate alguse Edgar Naaritsa poolt juhendatav Tartu meeskond oli Ilmar Kullami aegse kuldse Kalevi eelkäija. Tõeliselt briljantne meeskond, kelle auhinnakappi jäi kolm NLiidu meistrivõistluste medalit (kuld, hõbe ja pronks) ja NLiidu siseesivõistluste esikoht. Ehaveer oli kümmekond aastat selle meeskonna raudvara, esiviisiku mees, mängujuht.
Korvpallilembeses Tartus jõudis Ernst Ehaveer korvpalli juurde varakult - 1930-ndate aastate lõpus. Sõja aastail võeti ta juba Tartu Kalevi meeskonda, kelle koosseisus tuli esmakordselt Eesti meistriks. Eesti koondisse jõudis 1945 aastal ja mängis seal 1956 aastani, neist viimastel aastatel meeskonna kaptenina. 1950 aastal nimetati ta ka NLiidu koondise kandidaadiks. Oli kuuekordne Eesti meister, 1955.aasta Eesti meistrivõistluste parim mängija. Peale mängijakarjääri lõpetamist oli lühiajaliselt ka Eesti koondise treener. Tema elutööks jäi 35 aastat pedagoogilist tööd Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse kateedris. Kasvatas üles väga paljusid Eesti korvpallureid ja korvpallitreenereid. Põhitöö kõrvalt juhendas ülikooli meeskonda, kes tuli üksteist korda Eesti meistriks. Enamat ei ole tänaseni ükski teine meeskonnatreener Eestis saavutanud.
Ehaveeru teened Eesti korvpalli ees on väga suured. Oma saavutuste suurusele vaatamata jäi ta alati tagasihoidlikuks nii mängijana kui treenerina. Mees, kelle soontes tuikas sünnipärast saksa verd, oli äärmiselt korrektne ja soliidne, nõudlik nii enda kui kaaslaste vastu. Mälestus temast ei kustu Eesti korvpallurite peres.

Viimsele teekonnale ärasaatmine toimub Tallinna Krematooiriumis neljapäeval, 21.veebruaril kell 14:00.

Eesti korvpalliüldus

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid