SÜNNIPÄEV
»»» 1893 Gillis Grafström, Rootsi iluuisutaja (Stockholm – surn. 14.04.1938 Potsdam, Saksamaa). Olümpiavõitja 1920 Antverpenis, 1924 Chamonix's ja 1928 Sankt Moritzis ning -hõbe 1932 Lake Placidis meesüksiksõidus. MM-võistluste kuld 1922, 1924 ja 1929, EM-il ei osalenud kordagi. Antverpenis purunes üks tema uiskudest ning ta pidi poest uue paari ostma. Hoolimata sellest sai ta esikoha. Grafström paistis eriti silma kohustusliku kava esitajana, oli ka üks Sonja Henie treenereid. Elas alates 1925. aastast kuni surmani Potsdamis, õppis Berliini tehnikaülikoolis arhitektuuri ja tegutses elu teisel poolel arhitektina. Suri veremürgituse tagajärjel vaid 44-aastaselt. 1929 jagas koos suusataja Sven Utterströmiga Rootsi parima sportlase tiitlit.
»»» 1905 James Walter Braddock, USA poksija (New York City – surn. 29.11.1974 North Bergen, New Jersey). Profipoksi raskekaalu maailmameister 1935-1937. Tõusis troonile 13. juunil 1935, kui alistas Madison Square Gardenis tiitlikaitsja Max Baeri. Kaotas tiitli 22. juunil Chicagos Jose Louisile. Siirdus profileeri 21-aastaselt, esimesel kolmel aastal kogus 34 võitu ja 5 kaotust, järgmisest 33 matšist võitis aga vaid 11. Karjääri jooksul pidas kokku 86 matši, võitis neist 51 (26 nokaudiga), kaotas 26 ja viigistas 7. Viimase matši pidas jaanuaris 1938. Hüüdnimed Bulldog of Bergen, Pride of the Irish, Pride of New Jersey, The Cinderella Man.
»»» 1911 Mario Perazzolo, Itaalia jalgpallur (poolkaitsja) ja treener (Padua – surn. 03.08.2001 Padua). Maailmameister 1938, mängis Itaalia koondises 1936-1939 kokku 8 mängu. Klubid: Padova (1928-1933), Fiorentina (1933-1936), Genua (1936-1942), Brescia (1942-1948) ja Siracusa (1949-1950). Itaalia karikavõitja 1937.
»»» 1923 Jean Baratte, Prantsusmaa jalgpallur, ründaja (Lambersart - surn. 01.07.1986 Faumont). Prantsusmaa koondises 1944-1952 kokku 32 mängu ja 19 väravat. Klubid: Olympique Iris Club Lillois (1941-1943), EF Lille Flandres (1943-1944), Lille OSC (1944-1953, 1956-1957), AS Aix (1953-1954) ja CO Roubaix-Tourcoing (1954-1956). Prantsusmaa meister 1946, 1954, karikavõitja 1946, 1947, 1948, 1953. Prantsusmaa meistrisarja edukaim väravakütt 1948 ja 1949 (OSC Lille).
»»» 1928 David Lloyd "Dave" Bowen, Walesi jalgpallur, poolkaitsja (Maesteg, Glamorgan - surn. 25.09.1995 Northampton). Walesi koondises alates 1954. aastast 18 mängu, oli 1958 koondise kapten MM-võistluste finaalturniiril. 1964-1974 oli koondise peatreener. Klubid mängijana: Northampton Town (1947–1950, 1959–1960) ja Arsenal (1950–1959). Northamptoni Sixfields Stadiumi põhjatribüün kannab tema nime.
»»» 1929 Antonio Felix "Tota" Carbajal Rodríguez, Mehhiko jalgpallur, väravavaht (Mexico City). Mängis Mehhiko koondises 1950-1966 kokku 48 kohtumist ja osales viiel MM-võistluste finaalturniiril (1950-1966). Lisaks temale on viis turniiri kaasa teinud vaid sakslane Lothar Matthäus. Tegi MM-il kaasa 11 kohtumises ja laskis enda võrku 25 palli, kuid oli ka osaline Mehhiko koondise esimeses võidus (19962 Tšehhoslovakkia üle 3:1). Klubid: Club España (1948–1950) ja León (1950–1966). Töötas 1980. ja 1990. aastatel edukalt ka treenerina (Club León, Unión de Curtidores, Morelia). Hüüdnimi "El Cinco Copas" (Viis karikat).
»»» 1930 Hideraldo Luís Bellini, Brasiilia jalgpallur, kaitsja (Itapira, São Paulo osariik). Brasiilia koondises 58 mängu. Maailmameister 1958 (kapten) ja 1962, osales finaalturniiril ka 1966. Mängis keskkaitsjana Vasco da Gama (1952-1961), São Paulo FC (1962-1967) ja Atlético Paranaense (1968-1969) eest.
»»» 1949 Albert Zweifel, Šveitsi jalgrattur (Rüti, Glarus). Võistles profina 1973-1989, meelisalaks oli rattakross. Maailmameister 1976, 1977, 1978, 1979 ja 1986. Šveitsi meister krossis 9 korda.
»»» 1952 Hubert Auriol, Prantsusmaa mootorisportlane (Addis Abeba). Esimene, kes võitis Pariisi - Dakari ralli nii tsiklimehe (1981 ja 1983 BMW-ga) kui autosõitjana (1992 Citroëniga). Alustas karjääri endurosõitjana 1973. Osales aastatel 1979-1994 Dakari rallil esimesed üheksa võistlust tsiklisadulas ja järgmised seitse autoroolis. Alates 1994 aastast on ralli üks korraldajaid, 1995. aastast võistluse direktor. Sugulussidemed autoralli eksmaailmameistri Didier Aurioliga puuduvad.
»»» 1969 Alina Astafei (kuni 1995. aastani Galina Astafei), Rumeenia/Saksamaa kõrgushüppaja (Bukarest). Maailma üks paremaid kõrgushüppajaid 1990. aastatel. Olümpiahõbe 1992 Barcelonas, Soulis 1988 ja Atlantas 1996 viies koht. MM-i hõbe 1995 Göteborgis ja pronks 1997 Ateenas, EM-i pronks 1998. Barcelonas esindas veel Rumeeniat, kuid sai 1. märtsil 1995 Saksa kodakondsuse ja sama aasta MM-il võistles juba oma uue kodumaa eest. Isiklik rekord 2.01 (1995). Klubid USC Mainz (1995-1997) ja MTG 1899 Mannheim (1998-), treener Dan Vladescu.
»»» 1970 Michael "Mike" Thomas Modano, Jr., USA jäähokimängija, ründaja (Liovonia, Michigan). Mänginud elukutselisena 1989. aastast, NHL-i drafti esimene valik 1989 (Minnesota North Stars). NHL-i kõigi aegade parim ameeriklane väravate (põhihooajal 543 + playoffis 58) ja punktide (1329+145) arvult. Klubid: North Stars (1989-1993), Dallas Stars (1993-). Olümpiahõbe 2002 Salt Lake Citys. World Cupi võitja 1996. Stanley karika võitja 1999, NHL-i Tähtede mängu osaleja 1993, 1998, 1999, 2000, 2003 (Läänekonverentsi kapten), 2004 ja 2007. Pilt 1
»»» 1970 Andrei Kovalenko, Venemaa jäähokimängija (Balakovo). Mängis profina 1988-2008, olümpiavõitja 1992 Albertville'is ja -hõbe 1998 Naganos. Mängis NHL-is Quebec Noriquesi, Colorado Avalanche'i, Montreal Canadiensi, Edmonton Oilersi, Philadelphia Flyersi, Carolina Hurricanesi ja Boston Bruinsi eest. Alates 2001. aastat mänginud Venemaa superliigas (Jaroslavli Lokomotiiv, Omski Avangard ja viimased kolm hooaega Tšerepovetsi Severstal). Viskas Montreal Forumi ajaloo viimase värava ja RBC Centeri ajaloo esimese värava. Hüüdnimi The Tank.
»»» 1970 Marcos Evangelista de Moraes ehk Cafu, Brasiilia jalgpallur, kaitsja (São Paulo). Brasiilia koondises 1990-2006 kokku 143 mängu ja 5 väravat. Maailmameister 1994 ja 2002 (kapten), mängis finaalturniiril ka 1998 (hõbe) ja 2006. Copa América võitja 1997, 1999, FIFA Confederations Cup 1997. Klubid: São Paulo (1989–1994), Juventude (1994–1995), Real Zaragoza (1995), Palmeiras (1996–1997), AS Roma (1997–2003) ja AC Milan (2003–2008). Copa Libertadores 1992, 1993, Intercontinental Cup 1992, 1993, UEFA Meistrite liiga võitja 2007, UEFA karikasarja võitja 1995, UEFA superkarika võitja 2003, 2007, FIFA klubide maailmameister 2007, Brasiilia meister 1991, Itaalia meister 2001, 2004 ja superkarika võitja 2004. Lõuna-Ameerika parim jalgpallur 1994. Pelé arvas märtsis 2004 oma kaasmaalase 125 elava jalgpallilegendi hulka. Pilt 2
1
2
3
»»» 1972 Maarika Võsu, Eesti vehkleja (Tartu). MM-võistluste hõbe 2005 Leipzigis (kaotas finaalis Danuta Dmowskale Poolast), naiskonnavõistluse hõbe 2002 Lissabonis ja pronks 1995 Haagis. EM-võistluste hõbe 2003 Bourges's nii individuaalselt ja naiskondlikult. Atlanta olümpial 1996 ind. 18. ja naiskondlikult 5. koht. Individuaalne Eesti meister 1994, 1996, 2001.
»»» 1974 Mahesh Shrinivas Bhupathi, India tennisist (Chennai). Mänginud elukutselisena 1995. aastast, võitnud paarismängus 44 turniiri. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus 217. (2. veebruaril 1998) ja paarismängus esimene (26. aprillil 1999). Võitnud paarismängudes kokku 11 suure slämmi turniiri. Meespaarismängus French Openi 1999 ja 2001 ning Wimbledoni 1999 koos kaasmaalase Leander Paesiga ja US Openi 2002 koos valgevenelase Maksim Mirnõiga. Segapaarismängus seitse esikohta, kõik erinevate partneritega: French Open 1997 (Rika Hiraki), US Open 1999 (Ai Sugiyama), Wimbledon 2002 (Jelena Lihhovtseva), Wimbledon 2005 (Mary Pierce), US Open 2005 (Daniela Hantuchová), Australian Open 2006 (Martina Hingis) ja 2009 (Sania Mirza). Esimene India tennisist, kes saanud esikoha suure slämmi turniiril (1997). Teeninud auhinnaraha 4,6 miljonit dollarit.
»»» 1975 Allen Ezail Iverson, USA korvpallur (Hampton, Virginia). NBA ajaloo üks paremaid punktiviskajaid, tema 27,1 punkti mängu kohta 12 hooaja järel annab kõigi aegade edetabelis viienda koha. Hüüdnimed A.I. ja The Answer. NBA drafti esimene valik 1996 (Philadelphia 76ers). Mängis 76ersis 2006. aastani, edasi 2006-2008 Denver Nuggetsis ja alates 3. novembrist 2008 Detroit Pistonsis. NBA aasta parim uustulnuk 1997, NBA MVP 2001, NBA Tähtede mängu MVP 2001, 2005 (osalenud 10 kohtumisel). NBA hooaja esiviisikus 3 ja teises viisikus 3 korda. Hooaja edukaim korvikütt 1999, 2001, 2002, 2005. Olümpiapronks 2004 Ateenas. Pilt 3
»»» 1980 Ed Moses, USA ujuja (Loma Linda, California). Olümpiavõitja 2000 Sydneys 4 x 100 m kombineeritud teateujumises ja -hõbe 100 m rinnuliujumises. MM-võistluste pronks 2001 Fukuokas 100 m rinnuliujumises. Püstitas USA meistrivõistlustel 2000 MR-i nii 100 m kui 200 m rinnulidistantsil. Lõpetas 2005 Virginia ülikooli spordimeditsiini erialal.
»»» 1981 Anna Kurnikova, Venemaa tennisist (Moskva). Mängis elukutselisena 1995-2003, võitis paarismängus 13 turniiri, üksikmängus ei ühtegi (4 korda jõudis finaali). Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus 8. (20. november 2000) ja paarismängus 1. (22. november 1999). Üksikmängus jõudis Wimbledonis 1997 pool- ja Australian Openil 2001 veerandfinaali, French Openil 1998, 1999 ja US Openil 1996, 1998 neljandasse ringi. Naispaarismängus võitis koos Martina Hingisega Autralian Openi 1999 ja 2002 ning segapaarismängus Wimbledonis 1999 koos Jonas Björkmani ja US Openil 2000 koos Maksim Mirnõiga. Teenis auhinnaraha 3 584 662 dollarit, kuid oli tänu reklaamilepingutele üks paremini teeninud naistennisiste.
SURMAPÄEV
»»» 1942 Gustav Wegner, Saksamaa kergejõustiklane (Taborki, N Liit – sünd. 04.01.1903 Jarotschin, Lääne-Preisimaa). Võitis 1934. aasta EM-võistlustel teivashüppe (4.00). Parandas neli korda Saksamaa rekordit, parimaks jäi 1931 ületatud 4.12. Esimene sakslane, kes ületas neli meetrit (1930 Breslaus). Hukkus 7. juunil 1942 idarindel Taborki lähistel oberleitnandi auastmes. Northeimi staadion on nimetatud tema auks Gustav-Wegner-Stadioniks.
««« 1973 Aleksandr Ponomarjov, N Liidu jalgpallur (ründaja) ja treener (Moskva – sünd. 23.04.1918 Gorlovka, Ukraina). Mängis 1936-1952, N Liidu meistrisarja edukaim väravakütt 1946 ja karikavõitja 1949 Moskva Torpeedo ridades. Temast rohkem lõi Liidu meistrisarjas väravaid vaid Oleg Blohhin. 1953-1972 tegutses treenerina, viis N Liidu koondise 1972. aasta EM-il hõbedale ja Müncheni olümpial pronksile. Oli koondise treener ka 1957-1958.
««« 1993 Dražen Petrović, Horvaatia korvpallur (Denkendorf, Saksamaa – sünd. 22.10.1964 Šibenik). Olümpiahõbe 1988 Soulis ja 1992 Barcelonas, -pronks 1984 Los Angeleses. Maailmameister 1990 ja pronks 1986 (MVP). Euroopa meister 1989 (MVP) ja pronks 1987. Klubid: BC Šibenka (1979–1983), Zagrebi BC Cibona (1984–1988), Madridi Real (1988–1989), Portland Trail Blazers (1989–1991) ja New Jersey Nets (1991–1993). Hukkus autoõnnestuses vihmamärjal kiirteel Ingolstadti lähistel, olles koduteel EM-i valikturniirilt Poolast. Petrović istus Volkswagen Golfi kõrvalistmel.
SÜNDMUSED
¤ 1907 võitis 545 km pikkuse jalgrattasõidu Moskvast Sankt Peterburgi prantslane Duray ajaga 9:21.
¤ 1908 lahkus Prantsusmaa jalgpalliliit (USFSA) FIFA-st, sest ei tahtnud kuuluda samasse organisatsiooni Inglise alaliiduga, mis esindas professionaalset jalgpalli. Poole aasta pärast olid prantslased FIFA-s siiski tagasi.
¤ 1916 võitis Hispaania jalgpallikarika Bilbao Athletic, alistades finaalis Madridi Reali 4:0.
¤ 1925 toimus Raudalu maanteel Eesti esimene autode ja mootorrataste kiirusvõistlus 1 km distantsil. August Saar läbis Opelil kilomeetri 35,4 sekundiga.
¤ 1934 sai esimest korda jalgpalli MM-il osalenud Saksamaa koondis kohe pronksmedali, kui Itaalias peetud finaalturniiril alistati kolmanda koha mängus Austria 3:2.
¤ 1936 püstitas kõrgushüppaja Aksel Kuuse Lahtis uue Eesti rekordi 1.95. See mark püsis alistamatuna 22 aastat.
¤ 1941 võitis Forth Worthis 45. US Openi golfis Craig Wood 284 löögiga. Pärast seda ei peetud võistlusi II maailmasõja tõttu 1946. aastani.
¤ 1946 pidas profipoksija Anton Raadik Ameerika pinnal oma esimese matši profiringis, alistades Chicagos ameeriklase Frankie Pintaro esimeses raundis nokaudiga.
¤ 1947 asutati Rumeenias armee jalgpalliklubi, mis alates 1961. aastast kannab Steaua nime.
¤ 1953 peeti Ladina karikavõitluste (Coupe Latine) finaal, milles Stade de Reims alistas ASC Milani 3:0.
¤ 1973 alistas Renate Stecher esimese naisena 100 m jooksus 11 sekundi piiri, saades Ostravas ajaks 10,9 sekundit.
¤ 1975 võitis tennise US Openi hispaanlane Manuel Orantes, saades kolmes setis jagu Jimmy Connorsist.
¤ 1978 lõppesid NBA 32. meistrivõistlused Washington Bulletsi võiduga. Finaalis said pealinlased jagu Seattle SuperSonicsist 4:3.
¤ 1980 võitis 50. French Openi meesüksikmängu Björn Borg, alistades finaalis Vitas Gerulaitise 6:4, 6:1, 6:2.
¤ 1981 võitis 51. French Openi meesüksikmängu Björn Borg, alistades finaalis Ivan Lendli 6:1, 4:6, 6:2, 3:6, 6:1.
¤ 1986 võitis 56. French Openi naisüksikmängu Chris Evert, alistades Martina Navratilova 2:6, 6:3, 6:3.
¤ 1987 sündis Moskvas siiani kehtiv MR naiste kuulitõukes, kuid Natalja Lissovskaja sai kirja 22.63.
¤ 1987 võitis 57. French Openi meesüksikmängu Ivan Lendl, alistades finaalis Mats Wilanderi 7:5, 6:2, 3:6, 7:6.
¤ 1989 teatas Los Angelese olümpial paljajalu jooksnud 23-aastane lõuna-aafriklanna Zola Budd oma karjääri lõpetamisest.
¤ 1989 peeti esimene pesapallimäng, mis algas väli- ja lõppes sisetingimustes, kui Toronto Blue Jaysi staadioni liikuv katus suleti mängu ajal. Blue Jays alistas Milwaukee Brewersi 4:2.
¤ 1989 võitis Wayne Gretzky kümne aasta jooksul üheksandat korda Hart Trophy.
¤ 1992 võitis 62. French Openi meesüksikmängu Jim Courier, alistades finaalis Petr Korda 7:5, 6:2, 6:1.
¤ 1997 võitis 67. French Openil naisüksikmängu Iva Majoli, alistades finaalis Martina Hingise 6:4, 6:2.
¤ 1997 sai Stanley Cupi enda valdusse Detroit Red Wings, alistades finaalseerias Philadelphia Flyersi 4:0.
¤ 1998 lõppes Giro d'Italia itaallase Marco Pantani üldvõiduga.
¤ 2003 võitis French Openil naisüksikmängu Justine Henin.
¤ 2009 võitis Roger Federer lõpuks ometi French Openi, alistades finaalis rootslase Robin Söderlingi 6:1, 7:6, 6:4. Kolmel eelneval aastal oli šveitslane jõudnud finaali, kuid alati kaotanud hispaanlasele Rafael Nadalile. Seekord "kõrvaldas" Söderling hispaanlase konkurentsist veerandfinaalis. Federerist sai esimene tennisist pärast Andre Agassit, kes võitnud vähemalt ühe korra kõik neli suure slämmi turniiri üksikmängus. Federerile oli see 14. esikoht suure slämmi turniiridel, millega ta tõusis jagama esikohta Pete Samprasega.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
