Oliver Venno: püüan välisklubis märgi maha panna
Võrkpallist räägib Venno pigem tagasihoidlikult, kuid jutuajamise vältel on märgata tema suurt indu ja tahtmist oma lemmikalal kuskile jõuda. Juba 2006. aastal andis toona 16-aastane Venno Eesti Päevalehe intervjuus mõista, et pärast keskkooli ihkab ta minna välismaale mängima.
Tänavu juunis lõpetaski Venno keskkooli ja justkui ettemääratult tuli talle pakkumisi ka välismaalt. Kutse esitas ka Sloveenia klubi Bledi ACH, kuhu Venno nüüd mängima siirdub.
•• Milliseid pakkumisi sa veel said?
Põhipakkumisi tuli ainult kolm, oli ka väiksemaid ja vähem tähtsaid pakkumisi, mis mu huvi ei äratanud. Sloveeniast tuli veel teinegi pakkumine, päris täpselt ei teagi, mis selle klubi nimi on, aga praegu on riigis teisel kohal. Belgia klubi Roeselare Knacki pakkumisele ütlesin „ei”.
•• Mis emotsioone sinus kutsetelaviin tekitas?
Peamine soov oli saada tugevasse klubisse, muule eriti ei mõelnudki. Kui pakkumine tuli, uurisin kohe treeneritelt ja tuttavatelt, mis klubiga on tegu. Näiteks rääkisin koondisekaaslase Raimo Pajusaluga paarist pakkumisest, mille kohta ta kohe oskas nõu anda.
•• Sinuga sõlmiti kolmeaastane leping, kuidas seda hindad?
Alguses tahtsin ühe- või kaheaastast lepingut, kuid Tartu Pere Leib võttis päris kopsaka vahendustasu, seetõttu pidin pikema lepingu sõlmima. Kõige esimene pakkumine oli üldse neljaks aastaks, kuid see tundus liiga pikk aeg. Kolm aastat Bledis on normaalne: kahel esimesel aastal saan endast hea märgi maha jätta, seejärel ehk kuskile tugevamasse klubisse pürgida, võib-olla lausa Itaaliasse.
•• Pere Leivas mängisid diagonaalründajana. Kas tead juba, mis positsioonil tegutsed Bledis?
Uues klubis proovitakse mind vist nii diagonaal- kui ka nurgaründajana, eks näis, kuhu panevad. Ma pole veel kindel, aga ei usu, et sellega mingeid probleeme tekib – saabki uusi elemente harjutada, näiteks pallingu vastuvõttu.
•• Uues klubis hakkab sind treenima kanadalane Glenn Hoag, mida temast tead?
Uurisin Hoagi kohta nii tuttavatelt kui ka treeneritelt. Nende sõnul on tegemist väga hea noortetreeneriga. Kui käisin Sloveenias ennast näitamas, kuulsin ka tulevastelt klubikaaslastelt kiidusõnu.
•• Näitasid kõrget taset rannavõrkpallis. Miks otsustasid keskenduda saalivõrkpallile?
Rannas on juunioride Euroopa ja maailmameistri tiitel käes, kõik tähtsad eesmärgid on justkui saavutatud. Et saalivõrkpallis pole mul midagi ette näidata, siis prooviks nüüd seal. Pealegi võin rannavõrkpalli alati tagasi pöörduda.
•• Kas vahel kahetsed, et rannast saali siirdusid?
Suvel tekib küll tahtmine rannas mängida. Pidevad saalitreeningud kurnavad ja võivad tekkida vigastused, aga ma mängin ju saalis alles esimest hooaega. Nii palju oskan öelda, et ma ei kahetse saalivõrkpallile üleminekut, aga eks näis.
•• Kuidas leidsid tee võrkpalli?
Mõlemad vanemad mängisid võrkpalli. Ühel päeval tuli ema juurde üks korvpallitreener, kes tegi emale ettepaneku, et lubagu mind tema treeningule. Emale mõte meeldis, ta tahtiski, et sinna läheksin. Pärast selgus, et pakkuja abikaasa on võrkpallitreener. Siis jättiski ema minu otsustada, millise spordialaga tahan tegeleda. Valisin võrkpalli ehk just seetõttu, et mäletasin vanemaid seda mängimas. Kuid vahel mängin vahelduseks ka korvpalli.
•• Sulle ennustati juba 16- aastaselt säravat tulevikku, kohati viidatakse sulle kui Argo Meresaare konkurendile või mantlipärijale. Milliseid emotsioone see sinus tekitab?
Ma ei tea, võtan vabalt. Mängin nii, kuidas oskan, ja tähelepanu kõrvutamisele või kiitmisele eriti ei pööragi. Meresaart ma konkurendina ei võta, pigem ikka sõbrana.
•• Võistlustel on alati palju segavat, näiteks publiku kisa ja kära. Kuidas su närvikava vastu peab?
Kui näiteks omadele elatakse kaasa, siis see on ikka väga hea tugi. Vastaste kisamine enam jalga küll väristama ei võta: keskendun eelkõige mängule ja seetõttu naljalt kõrvalisi asju tähele ei pane. Aga kes teab, mis juhtub 8000 pealtvaatajaga mängu ajal.
•• Millega tegeled vabal ajal?
Kuna kogu mu aeg kulub eelkõige treenimisele ning oma tüdrukuga koos olemisele, siis vaba aega naljalt ei ole. Isegi kui seda oleks, ei vaataks ma sel ajal näiteks televiisorit. Ütleme nii, et mul peab ikka väga igav olema, et ma teleri ees istuksin.
•• Mis on lähiajal kavas?
Pärast augusti keskel toimuvat MM-i valikturniiri ja septembri alguses peetavat EM-i finaalturniiri lähen Sloveeniasse, edasised plaanid on veel hägused. Ma ei oska isegi öelda, millal Sloveeniast tagasi saan. Loodan, et vähemalt jõuludekski.
Eluloolist
Sündinud 23. mail 1990, elab Tartus
Pikkus: 209 cm
Klubid: VK Panter, SK Duo, Tartu Pere Leib, Bledi ACH (Sloveenia)
Parimad saavutused: rannavõrkpallis 2007. aastal Euroopa noortemeister, 2008. aastal juunioride maailmameister koos Kristo Kolloga, mitmekordne Eesti meister.
Haridus: Ülenurme gümnaasium, spordikallakuga klass.
Arvamus
Kristo Kollo, mängupartner
Olen Oliveriga koos võrkpallitrennis käinud juba teisest klassist alates, seega oleme juba kümme aastat koos mänginud. Rannavõrkpallis mängisime paaris kolm hooaega.
Oliver on väga edasipüüdlik, ilmselt seetõttu on ta ka edukas. Märksõnad, mis teda väga hästi iseloomustavad, on töökus ja tublidus. Oliver julgeb unistada ja oma unistusi ka teoks teha. Näiteks rääkis ta juba ammu, et tahab välismaale võistlema ja harjutama minna, nüüd avanes tal selleks ka väga hea võimalus.
