Kestvusspordi tulevikulootused, mitmekordsed Eesti meistrid õed Schmidtid on särasilmsed noored piigad, kes leidsid tee triatloni isa innustusel. Tüdrukute siiras rõõm triatlonist on neile pärandunud treenerist isalt Kaarel Scmidtilt, kes tõi 1988. aastal Eestile esimese rahvusvahelise triatloni medali. Tšehhis peetud võistlusel riputati toona 36-aastasele Schmidtile kaela hõbedane autasu.
Nüüd, üle kahekümne aasta hiljem astuvad tütred isa jälgedes. 20-aastane Helen Schmidt võitis 2008. ja 2009. aastal Euroopa krossitriatloni, lisaks sai ta 2008. aastal alla 23-aastaste talitriatloni MM-võistlustel pronksi.
18-aastane Kairi Schmidt lõpetas talitriatloni MM-il noortest teisena ja krooniti 2007. aastal Balti noortemeistriks duatlonis. Pesamuna, 14-aastane Sandra Schmidt tuli 2007. aastal samuti Balti noortemeister duatlonis. Eestis on ta omavanustest parim triatleet.
"Triatlon sobib mulle, sest see on mitmekülgne: pärast pikka ujumist sõidad rattaga ja lõpuks saad veel joosta ka," ütleb Helen. Õed nõustuvad.
"Just see meeldibki mulle, et ei loe ainult, kui tugev ujuja sa oled, sest peale ujumise tuleb veel kahte ala teha," lisab Sandra õhinal.
Õhinaga treenima
Kairi ja Helen peavad oma trumbiks ujumist. "Avaveeujumine sobib meile, võidame neidki, kellele basseinis tavaliselt palju kaotame," lausub Helen.
Sandra meelest tuleb tal kõige paremini välja jooks. "Viimane ala, jooksmine, nõuab kõige rohkem vastupidavust, seetõttu mulle sobibki," lausub Sandra, kelle kiireid jooksujalgu kiidab ka isa Kaarel Schmidt.
Vaatamata tublidele saavutustele pole õed tihti rahul rattasõiduga, mida peavad ka oma nõrgimaks alaks. "Eraldistart ei sobi eelkõige seetõttu, et grupis- ja tuulessõit on keelatud," on Helen pisut nördinud. Ehk on õed liiga tagasihoidlikud, sest nad on häid tulemusi näidanud ka rattasõidus.
Helen võitis näiteks 2006. aastal mägirattakrossi Eesti meistrivõistlustel naiste põhiklassis. Kairi oli aga 2008. aastal Eesti talikrossi meistrivõistluste parim noor.
Helen ja Kairi hakkasid triatloniga tõsisemalt tegelema 14–15-aastasena. Küll polnud alustamises "peasüüdlane" isa. "Isa pigem julgustas teisi spordialasid tegema," lausub Helen. "Keegi ei sundinud, me ise huvitusime sellest," lisab Kairi. Sandrale andsid õed eeskuju ja kaheksa-aastasena avaldas ta ise soovi triatlonitreeninguid alustada.
Tüdrukute juhendamisega näeb vaeva Kaarel Schmidt ise.
"Isa on treenerirollis väga hea, ta tunneb mind hästi ja näeb kohe, kui harjutamiseks pole sobiv päev," lausub Helen. Kaire ja Sandra soovivad rohkemgi harjutada, kuid isa hoiab neid tagasi. "Ta vastab iga kord – küll varsti hakkame,” ütleb Kairi.
Sandra ei nõustu siiski vanema õega, kes arvab, et isa on liiga leebe. "Isa on karmi käega: kui on trenn, siis on trenn, pole mingisugust niisama mõnulemist," jutustab Sandra.
Kuigi triatlon kurnab, ei pea õed ala naisterahva jaoks liiga raskeks. Helen täheldab, et nad võistlevadki veel üpris lühikestel distantsidel.
"Ironman, vaat see on juba midagi," õhkab Helen, kes lubas kas või üks kord elus raudmehe triatlonist osa võtta ja see ka lõpuni teha. Küll imestab ta, et isa Kaarel on raudmehe distantsi (3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu, 42,195 km jooksu) läbinud mitu korda.
Õpingud
Tuleviku kavatsevad kõik kolm õde siduda spordiga. Mullu Toila gümnaasiumi lõpetanud Helen Schmidt soovib haridusteed jätkata sisekaitseakadeemia piirivalvekolledžis. "Seal saan õpingute kõrvalt sporti teha, sest nad toetavad seda," on Helen valikuga rahul.
Tänavu Toila gümnaasiumi lõpetanud Kairi Schmidti õpingute jätkamise valik on lahtine. "Mind peibutab Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskond," ütleb ta.
Sandra ei vaja isegi mõtlemisaega! Ta teab, et pärast Toila gümnaasiumi lõpetamist ootab teda sportlaskarjäär.
