Eurobaromeetri uuringu järgi usub 67 protsenti soomlasi, et tuumaenergia aitab kliimamuutuse ohjes hoida. Praegu on Soomes neli töötavat tuumajaama ja viiendat ehitatakse. Uute reaktorite rajamise loa said firmad TVO ja Fennovoima, mille omanikeks on suures osas metalli- ja metsatööstuse ettevõtted.

Metsatöösturite lobi

Ajaleht Helsingin Sanomat kirjutaski, et tuumaenergia lisandumine on metsatöösturite eduka lobitöö tulemus. Peaministri parteisse kuuluv majandusminister Mauri Pekkarinen on olnud sarnaselt oma erakonnakaaslastega tuumaenergia vastu. Pöördepunktiks olevat kujunenud aga metsatööstuse esindajate lubadus, et heakskiit vähemalt kahele uuele tuumajaamale toob vastutasuks Soomele tööstusinvesteeringuid. Kaht luba on nimetatud kompromissiks, sest parempoolne valitsuspartei Kokoomus oleks soovinud kolme uut reaktorit ja peaministri Keskpartei piirdunuks ühega.

Üks tuumaenergia tootmise suurendamise kaalukamaid argumente on olnud, et Soome saab nii elektritootmises isemajandavaks. Praegu imporditakse elektrit 15 protsendi ringis, sellest enamik tuleb Venemaalt.

Kaugel põhjas Lapimaal asuva väikese Simo valla juht jagas aga leheveergudel rõõmu selle üle, et tema vallast võib saada uue tuumajaama asupaik. Kõigepealt saabuks vähemalt 3000 ehitajat ja pärast leiaks jaamas püsivat tööd 300–400 inimest.

Roheliste mure: tuumajäätmed ja innovatsioon

•• Roheliste juht, tööminister Anni Sinnemäki kahtlustab, et elektrivajaduse kasvamise ennustus on liialdatud ja uued tuumajaamad hakkavad siiski tootma energiat ekspordiks. Tuumaenergia arendamine takistab roheliste hinnangul ka taastuvenergia valdkonna uuendamist. Sedakorda rohelised siiski ei lahku tuumaenergia pärast valitsusest nagu 2002. aastal.

•• Rohelised tunnevad ka muret, et lisavõimsus võib anda energiat teistele maadele, kuid tuumajäätmed jäävad Soome. Praegu rajatakse 400 meetri sügavusse maapõue Soome esimest püsivat tuumajäätmete matmispaika, kuhu neid ladestataks järgmised sada aastat.

•• Jäätmed lagunevad teadlaste sõnul looduses täielikult umbes 250 000 aastaga. Ajaleht Helsingin Sanomat kuulutaski välja võistluse igikestva hoiatusmärgi loomiseks, mis informeeriks järgnevaid sugupõlvi ohtliku aine olemasolust sadu tuhandeid aastaid. Antropoloogide sõnul ei ela Soome alal sel ajal tõenäoliselt enam inimesi, kellel oleks ajaloolisi või geneetilisi sidemeid meie praeguse kultuuriga.