Ökotalunik soovitab: sööge mett ja hea tuju tuleb!
„Mesi on unikaalne ravim,” räägib endine teaduste akadeemia teadussekretär ja Tartu ülikooli lasermeditsiini labori juhataja Mihkelsoo ning tõstab oma Valgamaa esivanemate Viira talus lauale purke ja potsikuid, mis kõik sisaldavad vähemal või rohkemal määral mett. Ühe imevägi kõlab tõotavamalt kui teine. Nimeta vaid ükspuha mis pähe tulev tervisehäda ja Mihkelsool on tagataskust võtta ravimtaimede segu, mis selle puhul aitab. „Siin me oleme kokku seganud tatramee, mustikad, õietolmu, ravimtaimi nagu lehis, salvei ja palju teisi,” tutvustab Mihkelsoo üht tumepruuni potsikut käes hoides. Teadlasest ökotalunik nimetab seda preparaadiks ja on sellele lausa patendiametist leiutise paberigi saanud.
„See on tõeline aju palsam. Suurendab aju tegutsemise aktiivsust ja närviimpulsside edestamise kiirust, parandab meeleolu, mõtlemise ja mäluspidamise protsessid kergenevad,” loetleb Mihkelsoo, mida kõike head see segu inimesele teeb. Maitse on tumedal tahkel segul väga põnev, natuke nagu mee moodi, aga samal ajal täiesti eksootilise maitsega, mida ei oskagi millegagi seostada.
Seitsmekümnele lähenev abielupaar Virgo ja Ljudmilla Mihkelsoo on oma kodu ümber Paju külas, päris Läti piiri ääres, meisterdanud tõelise tervise varasalve. Esiteks muidugi mesilased: tarusid näib maja taga laiuvat mitukümmend, enamikus sumisevad sisse ja välja mesilased, kes on töökad kui… mesilased!
Kui fotograaf jääb õiget kaadrit otsides seisma täpselt mesilaste liikumiskoridori ette, antakse talle sellest kohe suts ja suts kahe nõelaga teada. Mihkelsoo on kohe platsis rohelise salviga ja määrib seda nõelata saanud liigestele. Veidi aja pärast tõdebki fotograaf, et alguses punetama löönud paistetus on kadunud. Nimi on sel topsikul „Universaalne tatramääre” ja sisaldab tatramett, mesilaspiima, mesilasmürki, kärjekaanetist, õietolmu, loomseid ja taimseid rasvu ning ravimtaimi. Selline segu peaks aitama enam-vähem kõigi hädade puhul, kinnitab Mihkelsoo.
Raske lastiga mesilased
Viira talu mesilastel on praegu ainult üks suund: kahele suurele majade kõrval laiutavale valgeid õisi täis tatrapõllule. Sealt tullakse väsinuna tagasi, koorma all lookas, nii et tarukasti ukse ees oma korvikestega maandudes käivad lausa väiksed potsatused. Miks just tatar?
„Tatramesi on kõige aktiivsem mesi. Seal on palju rauda ja vaske, ta on oma koostiselt kõige lähedasem inimese verele. Väga aktiivselt tegutseb vere sees. Eriti hea on ta südame ja veresoonte süsteemile,” selgitab Mihkelsoo, marssides valge linaga kaetud käruga valgete tatraõite vahele. Kui tatar kasvab, siis aeg-ajalt saab õied pealt ära lõigata ja kasutada neid ürtideks. Paari nädala pärast on tatar aga juba nii kõrge, et inimesest jääb paistma ainult peanupp.
Valminud tatrast saab muidugi veel tatratangu ja tatrajahu. Jällegi üks tervislikum asi üldse, mida süüa, kinnitab Mihkelsoo. Tatrakestadest, mida saadakse tatraseemnete mehaanilisel puhastamisel, saab aga teha patju ja madratseid. „Nad kohanduvad hästi kehaga ja kuna nad on õhulised ja vetruvad, teevad ka head massaaži,” selgitab Mihkelsoo. „Põhja-Indias, kus neid kasutatakse, pole enam ortopeede vajagi. Nad on kõik läinud nüüd mujale tööd otsima,” teab peremees rääkida.
„Mesi on kõige parem lahusti. Ta aitab organismil aineid omastada. Näiteks kui jood teed ilma meeta, omastad mitu korda vähem kasulikke aineid, mis tees on. Üldiselt on nii, et kui lonksu võtad, siis maomahlad võtavad esimese asjana sealt glükoosi välja ja see läheb verre,” tutvustab Mihkelsoo mee teekonda organismis. „Aju vajab glükoosi ja rasvasid, kui inimene need oma menüüst ära piirab, siis see mõjub ajule halvasti,” märgib ta. Suvisel ajal aga soovitab ta teha värsket jooki näiteks greibist ja sidrunist ning lisada ka sinna mett – kõik head ained, mis neis vitamiinipommides on, võtab siis mesi kaasa ja transpordib need kohale sinna, kuhu vaja.
Teadlasele kohaselt on Mihkelsoo valmistanud kõigi ravimtaimede toime kohta konkreetsed tabelid ja pannud nendest kokku teatmiku. Vastavalt oma tervisemurele saab sealt näpuga järge ajades teada, mis aineid peaks sööma, ja lisatud on ka retseptid. Teatmik „Toome oma tervise tagasi” on müügil kõikide tervisehuviliste rõõmuks ja autori sõnul eestlaste huvi valdkonna vastu aina kasvab.
Praegu aga valmib Mihkelsoodel uus tootmishoone, sest eelmine põles möödunud sügisel maha. Selles saab edaspidi oma preparaate toota euronõuetele vastavalt ja siis ka turustada.
Kui reporteril ja fotograafil tekib kange soov ligemalt näha mõnda Mihkelsoode taluhoovis peituvat hane- ja tibupoega, hakkame neid koos perenaise Ljudmilla Mihkelsooga taga ajama. Haneisale ja haneemale see plaan ei meeldi ja nad asuvad vasturünnakule: kaelad õieli ja nokad laiali lastakse kuuldavale selline vihane sisin, et kogenematu reporter annabki alla. Kindlakäelisem fotograaf ja perenaine, kes on rahu ise, aga saavadki pojad kätte ja pildile. „Need kanad me tõime loomade kaitse päeval ühest tööstuslikust kanafarmist, kus nad olid määratud hukule. Hea oli vaadata, kuidas nad siin ellu ärkasid. Päikest polnud nad näinud, siblimisest ei teadnud üldse midagi. Õppisid esimest korda mune hauduma ja kui hakkama said, olid üliõnnelikud,” meenutab peremees, endalgi õnnelik pilk silmis.
Näidisretsept
Tervendav jook
•• Õhtul panna keefiri- või hapupiimaklaasi 1-2 spl tatrajahu ja 0,5-1 tl mett või meesegu (näiteks pohlaga, mustikaga), segatuna süüa või juua ära enne hommikusööki või selle asemel. Hommikul valmistada sama kogus õhtuks, mis juua ära 2 tundi enne magamaminekut.
