Disainiaastal tahavad soomlased lähtuda põhimõttest „disaini kõigile”, mis aitaks muuta linna veelgi paremaks elukeskkonnaks. Seejuures on kerkinud esile kaks keskset teemat: esiteks ühise linnaruumi ja teiseks söögikultuuri arendamine. Toitu ja disaini omavahel sidudes plaanitakse Helsingile luua heade söögikohtade ja kvaliteetse toidu poolest tuntud linna imago.

Rohkem mahetoodangut

Kavas on äratada ellu turgusid ja turuhalle ning toetada väikeste kohvikute ja restoranide tekkimist. Erilise tähelepanu all on mahetoodangu tarbimise edendamine. Üks eesmärke on, et aastaks 2015 oleks Helsingi lasteaialaste toidulaual vähemalt 50 protsenti toiduainetest mahedalt toodetud.

Samuti pakub soomlastele aina rohkem huvi, kuidas ühist avalikku ruumi loovamalt kasutada. Hea näide on ühe keskkonna-ühenduse algatatud aiamaade loomise projekt. Sellega soovitakse tõestada, et linnaruum – majade katused, korrusmajade hoovid, pargid ja tühermaad – sobib aiasaaduste kasvatamiseks ning üheskoos tegutsemiseks. Endiselt on soositud ka Helsingi rohelistes piirkondades asuvad city-mökki’d ehk linnasuvilad ja nii on isiklik urbaanne paradiis mõne pealinlase jaoks koduuksest vaid minutite kaugusel. Selliseid linnametsadesse ehitatud imeväikesi suvemajakesi seitsme ruutmeetri suuruse õuega on Helsingis kokku 2000.

Aina selgemaks on saanud ka see, et linlased võivad saada endale rohkem ruumi paljuski just autode arvel. Enamik ajalehe Helsingin Sanomat lugejaküsitluses osalenutest muudaks pealinna paraadtänava Pohjoisesplanadi autovabaks. Siis mahuks sinna rohkem välikohvikuid, päikesetoole, piknikukohti.

Pealinnal tsaariaegne pitser

•• Rootsi kuningas Gustav I Vasa asutas Helsingi linna 12. juunil 1550. Esialgu asus ta praeguse Koskela linnaosa aladel ja sealsest kosest on linn saanud ka oma rootsipärase nime Helsingfors. Praegusele asukohale, Vironniemi ümber kolis Helsingi linn aga 1640. aastal. Venemaa alla sattus ta 1808–1809 sõjaga, mille käigus hävines linn järjekordselt peaaegu täielikult.

•• 1812 sai 4000 elanikuga Helsingist Soome suurhertsogiriigi pealinn, juba vähem kui sada aastat hiljem elas linnas 100 000 inimest. Suurem osa kesklinnast on ehitatud keiser Aleksander I korraldusel saksa arhitekti Carl Ludvig Engeli kavandite järgi. Praegu elab Soome vabariigi pealinnas Helsingis 586 000 inimest.

•• Linnas toimusid 1952. aasta suveolümpiamängud, 1975. aastal Euroopa julgeoleku- ja koos­töökonverents, 2000. aastal oli Helsingi üks Euroopa kultuuripealinnu ja 2007 Eurovisioni lauluvõistluse toimumise koht.

•• Helsingi linnapea on 2005. aastast Jussi Pajunen.