Heas mõttes torkavad lavastuses silma hormoonid, mida lavastaja on noori peategelasi kehastanud näitlejatesse pumbanud, nii et mehe-naise armastuse teema leiab laval jõulise väljenduse. Õieti pulbitseb maine armastus talutütre Leena (Anneli Rahkema) ja sulaspoisi Jaani (Peeter Rästas) südames.

Naabriperemees Kaarel (Erni Kask) on seevastu maistest kirgedest ilma jäetud. Mehe isiksus on pühendatud kapitalistliku Eesti ülesehitamisele, mis segab teda oma kihlatu Leenaga ühte heitmast. Nii omandab Kaarli elu eitamine laval peene koomilise varjundi. Selline korralik kapitalistlik noor, kelle jaoks on elus esmase tähtsusega äri arendamine ja kõik muu, sealhulgas naised, on vähem tähtis…

Kuum kolmnurk

Rakvere teatri laval on kirglikult kuum armukolmnurk, sest sulane Jaak kasutab võimalust ja võtab sisse Kaarlist tühjaks jäänud koha. Väiksesse saali ehitatud poodiumidest poksiringi meenutav lava soodustab sportlikku plastikat. Laval on (enamasti pikali) kaunis noorik Leena, kes ootab oma armastust. Ümber lava käivad noored mehed, Kaarel siseneb vahel „tuppa”, et sättida sirgeks sinist ja punast vaipa, mis on osa napist lavakujundusest. Kaks meest ja armastust igatsev naine tekitavad selles ruumis dramaatilise seisu, mis süveneb ja muutub aina keerulisemaks.

Sündmused kulgevad nobedalt, traagilise lõpplahenduse eelaimuse peale lavastus ei mängi. Selleks pole ka mingit tarvidust.

Kitzbergi draamast johtuvat Jaani ja Kaarli klassivastuolu pole peidetud. Punase ässitaja Jaani ja ettevõtliku Kaarli jutud on kui äsja meediast läbi käinud töövõtjate ja tööandjate manifest. Üht ja sama asja vaadatakse eri mätta otsast ja see lisab armastuskolmnurgale veelgi dramatismi.

Jaani kujus peitub teatud poliitiline sõnum, Peeter Rästas suudab selle muuta Jaani tegelaskuju loomulikuks osaks. Tegemist on mässumeelsusega, mille tõukavaks jõuks on minevikust kibestumine. Märksa problemaatilisem on Rästas armastajana, kuid siingi suudab näitleja end maksma panna ja armas­tusavaldused kõlavad otsustaval hetkel ta suust veenvalt. Hormoonid pulbitsevad laval ja nii ta võikski Kitzbergi järgi olla, sest tükk on ju tuulte pöörisesse sattumisest.

Lisaks noortele armastajatele pakub lavastus selgepiirilisi vanainimeste osatäitmisi: asjalik ja südamlik peremees Jaak (Toomas Suuman), kelle mõistev sõna kajab hästi üle lava, ning Jaani ässitav ema Anu (Tiina Mälberg), kes mõjub ühes suures dramaatilises pöördes katalüsaatorina. Lavastuse karakterite süsteem on läbi mõeldud ja selgepiiriline, lavastus ise vormilt väljenduslik ja elav.

Enam kui saja-aastane tükk meie klassikast on sisuliselt nüüdisajastatud. Tööle on pandud suured konfliktid ja dramaatika. Ja kõlaritest kostev Lennoni „Working Class Hero” ei mõjugi sugugi kohatult või võõralt.

Mäss ja armastus ei kao.

„Tuulte pöörises”

Autor: August Kitzberg

lavastus: Andres Noormets

Osades: Anneli Rahkema, Tiina Mälberg, Peeter Rästas, Erni Kask, Toomas Suuman

Esietendus 24. septembril

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid