Mitte kõige tavalisem natsi- ja juudiraamat, mitte tüüpiline lastekas
Pean tunnistama, mul oli eelarvamus, kui ma selle teose lasteraamatukogu riiulist võtsin, sest sisututvustus kaanelehel näis lubavat järjekordset natsi- ja juudiraamatut. Selliste hulgas on sageli lihtsakoelisi pisaraväänajaid ja propagandamaitselisi asju, samuti lihtsalt rumalusi. Aga et II maailmasõja temaatika mind millegipärast ikka paelub ja et raamatukujundus ütlemata ilus oli, siis ma võtsin ta. Pealegi oli nimetatud, et tegemist on Michael L. Printz Honor Book tiitliga pärjatud raamatuga, mis lubas loota paremat. Muide: Austraalia autori Markus Zusaki (snd 1975) kuuest ilmunud raamatust on tervelt neli auhindadega pärjatud, üks kaalukam kui teine, ja kõigi kuue raamatu sihtrühm on older children või young adult, nagu nad seal ütlevad.
Igatahes järgnevad kaheksa tundi lugesin ma „Raamatuvarast”. Kohe algusest peale tuli kananahk selga ja käed hakkasid värisema. Kohe algusest peale sain ma liigutatud ja lummatud.
Surm jutustajaks
Nüüd ma pean minema ja selle raamatu endale ostma, sest kogu oma tuleb tagasi viia ja ma ei ole nõus ilma selle raamatuta elama, sest see on nii kohutav ja samal ajal nii ilus töö. Kõik klapib, kõik on paigas: omapärane, kaunis ja julm-poeetiline stiil, elavad ja inimlikud karakterid, pingestatud süžee – hoolimata raamatu peaaegu 600-leheküljelisest paksusest – omapärane ajas hüplik ja kõrvalepõikeline ülesehitus (eriti laste- ja noortekirjanduse kohta!), selline emotsionaalsus ja nii rängad asjad, millest rääkida.
Umbes poole raamatu peal keeldusin ma uskumast, et tegemist on lasteraamatuga. Aga siiski on.
Jutustajaisikuks on Surm, mõneti Pratchetti Surmaga sarnane, kuid sootuks teise vaatenurga ja karakteriga tüüp. Peategelaseks on saksa tüdruk Liesel Meminger, kes aastatel 1939– 1943 kaotab jupphaaval kogu oma maailma. Kuid ta võidab oma valdusse sõnad.
Ja millest see raamat räägib? Eelkõige sõnadest, elust ja surmast, inimeseks jäämisest, inimlikuks jäämisest. Lugudest ja nende tähendusest inimese hingele. Vägivallast ja teisest vägivallast. Leinast. Näilisest ja tegelikust. Süütundest. Väikestest lihtsatest inimestest suurte ränkade sündmuste sees.
Mina olen lummatud ja armunud. Sellesse raamatusse. Pärast lugemist on tunne, et see raamat on mind teinud kuidagi paremaks inimeseks, kui tegelikult olen. Nii et isegi, kui teile see raamat ei meeldi, pole te selle lugemisele kulunud tunde asjata raisanud.
„Raamatuvaras”
Markus Zusak
Tõlkinud Epp Aareleid-Koop
Draakon ja Kuu 2009
