Vaidlus Soomes: miks me peaksime aitama Iirimaad?
Kui rahandusminister Jyrki Katainen hakkab ilmuma liiga tihti uudistesse, siis on see selge märk järjekordsest kriisist. Kaks aastat tagasi valiti paremerakonna Kokoomus juht Katainen Euroopa parimaks rahandusministriks ja Kataineni kodupartei on olnud vaatamata Soometki tabanud majanduslangusele populaarseim erakond.
Kreeka ja Iirimaa kriisid õõnestavad aga ministri jalgealust. Kevadiste parlamendivalimiste üheks võtmeküsimuseks pakutaksegi välja: kuidas peavad vastu Kataineni närvid.
Soome on rahaga juba aidanud raskustesse sattunud Kreekat, Islandit ja Lätit. Nüüd ulatatakse koos teiste euroalamaade ja Rahvusvahelise Valuutafondiga abistav käsi Iirimaale, et turgutada tõenäoliselt 85 miljardi euroga maa majandust ja toetada saareriigi pangandussektorit. Soome garanteerib Iirimaa laenusid 1,88 protsendi ulatuses.
Päästeoperatsioonist väljajäämine tähendaks Soomele poliitilist enesetappu Euroopa Liidus, kinnitavad tipp-poliitikud ühest suust. Soome rahandusminister ja peaminister veenavad soomlasi, et ühises abipaketis kaasalöömine on ainuke võimalus kaitsta Soome heaoluühiskonda ja töökohti.
Ajalehe Helsingin Sanomat andmetel on Soomel Iirimaal investeeringutena 910 miljonit eurot, mis on suuremas osas pankade raha.
Opositsioonis olevad vasakerakonnad ründasid aga valitsust küsimusega, miks soomlastel on vaja maksta kõrgeid maksusid, et toetada siis madalate maksude poliitikat ajavat Iirimaad. Iirimaal on ettevõtte tulumaks vaid 12,5 protsenti, samal ajal maksavad Soome ettevõtted oma tulust ära 26 protsenti.
Opositsioon hääletas möödunud kevadel ka Kreeka abipaketi vastu. Soome osalemise abiprojektis peab selgi korral ratifitseerima Eduskunta. Sotsiaaldemokraadid kavatsevad tõsta muude maade abistamise lausa järgmiste parlamendivalimiste kampaaniateemaks. Soome europarlamendi saadikud hoiatavad samas, et Iirimaa kriisi ei tohiks rakendada sisepoliitika vankri ette. Nende arvamusel tähendaks ettevõttemaksu tõstmise nõudmine Iirimaa põlvili surumist.
Euros pettunud
Meeleolud soomlaste hulgas annavad pigem tunnistust pettumisest oma riigi poliitilistes otsustes. Ajalehtede lugejaküsitlused ja kommentaarid näitavad lugejate ülekaalukalt eitavat suhtumist Soome osalusse. Tavalise inimese seisukohalt tundub aina vähem olevat võimalik kontrollida maksuraha kasutamist ja Euroopa Liidu ning euro olulisuses leidub üha rohkem kahtlejaid.
Rahvalähedase erakonna imagoga erakond Põlissoomlased oskab süvenevaid erimeelsusi otsustajate ja valijate vahel enda kasuks pöörata. Väikepartei on kasvatanud oma toetust erakondadest kõige rohkem ja on mühinaga tõusmas tulevaste Eduskunta valimiste suureks võitjaks.
Portugali kallutatakse abi paluma
•• Ajalehe Financial Times Deutschland teatel survestavad mõned euroala riigid Portugali Iirimaa eeskuju järgima ja europartneritelt abi paluma, et vältida suuremat probleemi – Hispaania väljaostmist.
•• „Kui Portugal kasutaks fondi, oleks see hea Hispaaniale, sest see riik on Portugali mõjudele väga avatud,” kirjutas ajaleht Saksa rahandusministeeriumi nimetuks jäänud allikale viidates. Hoolimata avalikkuse ees etendatavast kindlameelsusest olevat euroala liidrid mures, et laenukriis laieneb aina uutesse liikmesriikidesse, väitis ajaleht. Laenukriisi vältimiseks järgmise aasta säästueelarvet vastu võtma valmistunud Portugali võimud lükkasid ajalehe väited kategooriliselt ümber. „See artikkel on täielikult vale, sel pole mitte mingit alust,” ütles valitsuse pressiesindaja.
•• Reutersi korraldatud küsitluses arvas 50 analüütikust 34, et Portugal on sunnitud abi paluma. Hispaania kohta, kus säästueelarve on juba vastu võetud, arvas sama neist ainult neli.
•• Hispaania on majanduse mahult Euroopa Liidus viiendal kohal.