Simon Rosenfeldt pärines Tartumaalt, ta sündis 1861. aastal Rõngus Kungi talus. Talupidajast noormees osales talutöö kõrval agaralt Rõngu muusikaelus. Ta laulis ning mängis puu- ja vaskpille ning aastatel 1881– 1896 oli ta Rõngu mängukoori juht. 1881. aastal käis Rõngu orkester tema juhendamisel IV üldlaulupeol. Mõni aasta tagasi tähistas Rõngu orkester 135. tegevusaastat.

Hiljem elas Simon Rosenfeldt üsna kehvades oludes Tallinnas. Tema tütar Ella (snd 1889) töötas Esimese maailmasõja eel telefonistina Venemaa Looderaudtee Kehra, Tallinna ja Narva jaamas. Ilmselt just tütre töökohast pärinebki venekeelne raudteeveoste mahalaadimise kontorižurnaal, kuhu Simon tegi oma tähelepanekud. Arusaadav, vaene aeg, paberit polnud saada või oli see üsna kallis.

Rosenfeldti märkmed algavad 24. novembril 1918 ning lõpevad 1922. aasta algul. Siiski on põhimaht pühendatud 1918. ja 1919. aastale, alates septembrist 1919 tekivad kirjutamises juba mitmekuulised vahed. Üs-na ruttu saab selgeks, et Simon Rosenfeldt oli tõsine rahvusmeelne mees, kes oma hinnangute-arvamustega kitsi ei olnud.

Autori teksti on tehtud mõningad hädapärased keelelised parandused ning nurksulgudesse asetatud eesnimed ja tänapäevased sõnad.

Tallinna linnas Nowembri kuus hakkates mõnesugused tähendused Eesti asutatawast wabariigist ja enamlastest aastal 1918 ja 1919

24. Now. 1918.

Täna olid kommunistlased oma lehe – teine niisugune Tallinnas – välja lasknud. Esimene korjati kohaliku miilitsa poolt ära. Leht siunab kangesti kodanlasi ja nende valitsust. Tööliste diktatuuri kiites ja seda kui ainukest tõsist valitsust kiites. Proletariaat olla see, kes praeguse ilmakorra saava muutma. Leht ei salli ühtki teist rahvaklassi kui üksi proletaarlasi. Ka haritlasi mitte. [Viktor] Kingissepp on see mees, kes niiviisi Kommunistis kirjutab. Saab näha, kas korduvad mineva aastased asjad. Üksi kommunistlased lubavad kõik anda, mis rahval tarvis. Kust nad seda saavad? Nad võtavad seda lihtsalt burshuide käest. Väga õige, sealt ikka peab võtma, kust on. Parem on ju võtta kui anda.

Kaitse Liit olla kodanlaste sõjavägi ja see tulla lihtsalt laiali ajada. Selle asemele aga punane gardivägi [kaardivägi] asutada. Need mõistavad sõdida.

Eesti Kaitse Liit asub praegu siin Brokusmäel No 8. On neid juba paar nädalat siin organiseeritud. Linna tööameti ruumid nad rekvireerisid ära. Kaks nädalat ei ole Linna tööamet mitte töötada võinud. On teised ikka siit välja lubanud kolida, aga tänini veel mitte. Peastaap on üleval kolmanda korra peal, minu toa kõrval.

Mõnikord käivad ka Eesti „Ministrid” siin nõu pidamas. Jaan Koodiga [Jaan Tõnisson?] oli ka siin. Naljakas ja kelkiv on, kui sa kuuled ministreid nimetavat. On mõned sääl hulgas, kellega wast noores eas ühes sigu oled hoidnud. Eht kodanlus. Rahvas aga peab seda – ükskõik, kas kodanik või kodanlane. /---/

28. Now. 18.

Minu toa kõrval olevas toas peetakse koosolekut; üks kokkutulnutest meestest arvab, et küllalt tublisid mehi ei panda vastutusrikastele kohtade peale. Ta näinud oma silmaga, et üks niisugune saatnud 4 puuda kompvekke välja. Ja äärmiselt on rahval tsukru [suhkru] puudus suur. Arvatavasti suurt rahulolematust. Mis saab selle kohta rahvas ütlema? Kas peab valitsust toetama? Ülepea on valitsuse kokkuseades palju puudusi. /---/

28. Now. kell pool 9 õhtu.

Täna oli koosolek siinses Kaitse Liidu ruumis, minu elukorteri kõrval. Midagi vaimustavat ei olnud kuulda. Kaitse Liit olla 200 meest Narva enamlaste vastu saatnud. Nad olla 2 päeva ilma söömata olnud, siis saanud ½ naela vorsti. Viimaks antud neile tooreid toiduaineid, aga mitte puid, millega keeta. Vaat kus korraldus. /---/

30. Now.

Enamlased (Vene omad) on Narva ja Pihkva ära võtnud. Nälg on neid seda tegema sundinud. Nõnda on siis Tallinnasse röövsalkasid oodata. Senini on küll Eestimaa nendest puutumata jäänud, aga tänavu siis tuleb tema kätte. Ajalehed kõnelevad, et Inglise laevastik on Kopenhaagenist välja sõitnud Tallinna sihis ja arvatavasti pühapäeva hommikuks Tallinna jõudvat, sest lootsid olla vastu tellitud.

/---/. Sõjaseadus on küll välja kuulutatud. Aga mis maksab sõjaseadus, kui sõjariistu ei ole. Võib olla, et nädala pärast puhkab mõnigi mees viimast und. /---/

3. Dets. 1918.

Enamlaste röövlibande on Narvast tagasi löödud. Laevastik (mereröövlid ja nende kapten [Jaan] Anvelt olla Kroonlinnast käsu saanud Narvast ära tulla – nõnda kirjutab „Sotsiaaldemokraat”. Inglise laevastik on Liibavist [Liepaja] põhja poole välja sõitnud, see tähendab, Peterburi poole. Sõjaväge mobiliseeritakse palavikuliselt. 6-ndas linnajaos [vanalinn] ei ole vabatahtlikult kõik läinud, vaid on mehi sunniviisiliselt jaoskonda viidud. Ega teisiti ka ei saa, niisugused on valmis röövlibandesid aitama. Niisugustest ei saa ühtegi sõjameest, vaid võidakse tarvitada mujal tööl. On laiskvorstid. Kupja all aga niisugused peavad tegema. Mis teha, kui inimene oma vabadust ei pruugi mõista. Peab ikka piits mehe taga olema. Saksad [Saksa väed] on suuremalt osalt juba ära läinud. Üksikuid on veel näha. /---/

5. Dec. 1918.

Kaitse Liit kolis täna siit ära Vene uulitsa Nr. 5 endise sakslaste komandantuuri ruumidesse. Nõnda sai Töökaitse komisjon oma ruumid kätte. Tööerakond laskis uue ajalehe „Vaba Maa” välja. Mineva aasta [Jüri] Vilmsi partei leht kõneleb kaunis mõistlikult. Tema ümber kogunevad kõik kodanlaste jõud. Kui nad seda suudavad, nagu kirjutavad, siis võib nendega täitsa rahul olla. Mehed astuvad praeguse ajutise valitsuse eest välja nagu just peab. /---/

12. Dec. 1918.

Saksad on Tallinnast läinud. Täna õhtu sõitsid Liitlaste miinilaevad Tallinnasse. Inglise, Ameerika ja Prantsuse lipud olid raekoja peal ülespandud. Üks okupant on läinud. Tuleb teine, Eestimaa peab kõiki üleval pidama. Sellepoolest kasulik, et kaitsevad Venemaa röövlibandede vastu. Homme pidada suurem laevastik järgnema. Venemaa enamlaste salgad riisuvad Narva ümbrust. Meie väed on suur-tükke saanud ja nii on neil lootust võidu peale tulevikus rohkem. Ka sõjamoona olla. Põgenevad Saksa soldatid olla omad püssid ja suurtükid ligi viinud või kõlbmatuks teinud. On ikka üks varga bande. Kui palju nad kevadel Vene vägede kraami siit said, mida põgenejad Vene väed siia jätsid. /---/

13. Dec. 1918.

Reedene päev. Täna öösel on lumi maha tulnud umbes jala paksuselt. Nii on reed ja kõik talve sõiduriistad platsis. Sellega saab korraliku talvetee. Vana kalendri järgi on meil alles 30. november. Talv tuleb ikka omal ajal. Ajalehed kirjutavad, et enamlased olla sääl pool Rakveret, üks jaamavahe. Vägisi tükivad ikka Tallinnale ligemale. Inglased lubavad mere poolt eestlasi kaitsta, ei ole mitte pealetungiv okupatsioon. Tshinovnikud on juba ilmunud. Palju endise Vene valitsuse mundris mehi liigub uulitsal. Rahvast on uulitsatel liikumas suuremal arvul kui muidu. Saksa soldatid on kadunud siit. On kodu läinud sõda pidama. Nendel olla ka kodusõda lahti. Balti parunid ja mõned pastorid läksid nendega ühes. Hääd tee reisi! /---/

15. Dec. 1918.

Eile õhtu oli Töökomisjon siin koos. Saab näha, kas hakkab nüüd Tööamet või uue nimega, Linna Töö Börse agaramalt tööle. Viimane kuu – sellest ajast kui Eesti Ajutine valitsus tööle hakkas, ei ole ta midagi teinud. Esimene kord oli kui komisjon alles kokku sai. V[iktor] Maasik on nüüd töökaitse komisjoni juhataja. Üleüldine vaade ei ole kuidagi viisi rõõmustav, mis toitluse ametisse puutub. Turul on kõike saada, on liha ja võid, aga kõri-lõikajad ülesostjad panevad kole kõrge hinna. /---/ 1