Juubilar Arved Oksaar mõtleb tänapäeva spordiprobleemidele

Mees täis tahet ja indu – nii iseloomustati 1946. aastal Rootsi ajakirjanduses noort eestlasest keskmaajooksjat Arved Oksaart.

Just Rootsis elades jõudis ta jooksurajal oma tipptulemusteni ning võttis olümpia-aastal enda nimele kolm Välis-Eesti rekordit. „Parimad hooajad olid mul 1948–1949, kui kuulusin 1500 ja 3000 m Rootsi edetabeli esikümnesse, aga rootslased olid toona neil aladel maailma tipus. Soodsaim aeg sporditulemusteks oli aga juba möödas, see jäi sõja-aastatesse,” meenutab Oksaar. Mehena, kel jätkub tahet ja indu, võib teda iseloomustada tänagi, mil Oksaarel täitub 90 eluaastat. Alles mõned nä­dalad tagasi kirjutas ta Eesti spordikongressile artikli tänapäeva spordiprobleemidest. Suvel 1940 jõudis Oksaar aastase treeninguga Eesti keskmaajooksjate paremikku. Järgmisel suvel võitles aga juba vabatahtlikuna major Hirvelaane pataljonis punaste vastu. „Kaks ja pool kuud olin rindel. Oleksin edasi sõdinud, mind pidi saadetama Moskva alla, kuid siis teatas Saksamaa suur juht, et välismaa sõdurite abi enam ei vajata: Moskva ja Leningrad langevad niikuinii. Õnneks, sest vaevalt ma muidu sõja lõppu oleks näinud,” arutleb Rootsi spordiliikumisest 1952. aastal doktoritöö kirjutanud härrasmees. Jõudnud 1944. aastal Rootsi, unistas Oksaar kõigepealt spordikarjääri jätkamisest. „Läksin harjutama rootslaste ühte nimekamasse spordiklubisse Hellas kindla tagamõttega, sest seal treenis üks kolmest Rootsi imejooksjast, Arne Andersson. 1948. aasta hooajaks valmistusin temaga koos, siis püstitasin ka kõik oma margid. Siis kuulutati Andersson elukutseliseks ja mina liitusin Bellevue klubiga, kus treenisid teisedki eestlased. Seal aitas mind teine kuulus jooksutäht, Erik Ahlden.” Aastad surusid aga peale ja Ok­saare sõnul oli magusam spordiaeg möödas. Veel proovis ta end maksma panna 5000 m jooksus, kus jõudis 1952. aastal Rootsis neljandaks meheks, ent see oli ka kõik. „Samal aastal tegin spordiga lõpparve ja keskendusin sporditeadusele. Suurtele võistlustele poleks ma pääsenudki, sest mul puudus kodakondsus. Selle sain alles aastal 1953.”

Eluloolist

Arved Oksaar, sporditeadlane

Sündinud 6. detsembril 1920 Koerus Järvamaal Haridus: lõpetanud 1940 Nõmme gümnaasiumi, 1952 Stockholmi ülikooli ühiskonnateaduste alal.

Riigiteaduste doktor (1966) Saavutused: keskmaajooksja, neljakordne Eesti meister teatejooksudes Aastatel 1944–1967 elas Rootsis, aastast 1967 Saksamaal. Isiklikud rekordid: 800 m 2.00,2, 1000 m 2.36,1, 1500 m 4.03,4, 3000 m 8.53,8 (kõik 1948). Neist kolm esimest olid ka pagulasrekordid. Osalenud Eesti spordiseaduse koostamisel