„Preemiasummade ümberarvutamine eurodesse on alles kooskõlastusringil ning loodetavasti ei jää need eurodes komakohtadega, vaid tulevad ilusad ümmargused, preemia saaja kasuks arvutatuna,” lootis Eesti teaduste akadeemia kolleegiumi sekretär Tiina Rahkama. Ta kinnitas, et vabariigi aastapäevaks on preemiad kindlasti eurodesse arvutatud.

Taotlus jäi esitamata

Teadustööde esitamise puhul on üllatav see, et kõige suurema preemia – 750 000-kroonise – kandidaate ei esitatudki. See preemia oleks antud vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest.

Ettepanekuid preemiakandidaatide ülesseadmise kohta võisid teha haridus- ja teadusministeeriumis teadus- ja arendusasutustena registreeritud ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste nõukogud, samuti Eesti teaduste akadeemia akadeemikud. Valitsuse otsus riigi teaduspreemiate kohta tehakse teatavaks ja preemiad antakse kätte Eesti Vabariigi aastapäeval.

Kandidaadid

Kaks 600 000 krooni suurust preemiat pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (nn elutööpreemia).

••  Vladimir Hižnjakov

••  Ülo Lepik

••  Ülo Lille

••  Heidi-Ingrid Maaroos

••  Enn Mellikov

••  Tiit Nilson

••  Tõnis Pehk

••  Raimo Pullat

••  Rein Zobel

••  Harald Tikk

Kaheksa 300 000 krooni suurust aastapreemiat eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde esiletõstmiseks järgmistes teadus- ja arendustegevuse valdkondades:

Täppisteadused

•• Andres Kuusk (kollektiivi juht), Mait Lang, Joel Kuusk – Järvselja andmebaas rahvusvaheliseks metsade kiirguslevimudelite valideerimiseks

••   Marco Patriarca ja Els Heinsalu – stohhastilised protsessid kondenseeritud aines ja komplekssüsteemides

••  Tarmo Uustalu – programmisemantikate ja -loogikate matemaatiline struktureerimine

••  Gennadi Vainikko – „Südamlikud Volterra integraalvõrrandid”

Keemia ja

molekulaarbioloogia

•• Ilmar Koppel, Ivo Leito – „kasvupiiride” murdmine superhapete ja superaluste keemias

••  Jaanus Remme – ribosoomide biogenees bakterites

•• Peep Palumaa – tsingi ja vase rakulised funktsioonid ning roll Alzheimeri tõve patoloogias

Tehnikateadused

•• Mart Min – signaalid impedants-spektroskoopias: originaalsed meetodid, uudsed rakendused

•• Tarmo Soomere – pinnalainete dünaamilised ja statistilised tavatingimused ning ekstreemsused

Arstiteadus

•• Eduard Maron – paanikahäire teket ja kulgu mõjutavad neurobioloogilised tegurid

Geo- ja bioteadused

•• Anne Kahru – sünteetiliste nanoosakeste ökotoksikoloogia ja toksilisuse mehhanismid

•• Merike Kelve (kollektiivi juht), Anne Kuusksalu, Annika Lopp, Tõnu Reintamm – nukleotiidide metabolismis osalevate uute ensüümide iseloomustamine madalaimates hulkraksetes loomades – käsnades

•• Tarmo Kiipli, Enli Kiipli, Toivo Kallaste – vulkaaniliste ja geokeemiliste markerite kasutamine Balti paleobasseini geoloogilise arenguloo selgitamisel

•• Tiina Nõges – Springeri ajakirja erinumbrite „Euroopa suurjärved. Ökosüsteemi muutused ja selle ökoloogiline ja sotsiaalmajanduslik mõju”  ja „Euroopa suurjärved II. Ökosüsteemide tundlikkus, seire, majandamise meetmed” toimetamine; Euroopa ja Eesti järvede ökosüsteemi talitlemine ning toiteainetekoormuse ja kliima mõju sellele

••  Toomas Tammaru ja Tiit Teder – kvantitatiivsete tunnuste evolutsiooniline ökoloogia: putukad mudelobjektina

••  Olev Vinn – lubiskeletti moodustavate anneliidide biomineralisatsiooni evolutsiooniline ja ökoloogiline tähendus

Põllumajandusteadused

•• Asko Lõhmus – metsakasvatuse ökoloogilise säästvuse edendamine

••  Mati Roasto (kollektiivi juht), Terje Elias, Alida Kiis, Kadrin Meremäe – teadus- ja arendustöö toiduhügieeni ja -ohutuse valdkonnas

Sotsiaalteadused

•• Ruth Alas – kriisi- ja muudatuste juhtimine Eesti ja Hiina organisatsioonides

•• Andres Kasekamp – Balti riikide poliitilised arengud

•• Tiit Tammaru – rahvastikurühmade linnastumine, eeslinnastumine ja vastulinnastumine Eestis

••  Aaro Toomela – psüühiliste protsesside uurimismetodoloogia süsteemne käsitlus ja selle rakendamine individuaalsete erinevuste, arengu- ja neuropsühholoogilistes uuringutes

Humanitaarteadused

•• Katrin Kivimaa – eesti naiskunstnikke käsitlevad uurimused ja kunstiajalookirjutuse uute vaatenurkade juurutamine

•• Tarmo Kulmar – varatotalitaarne riik ja vanaaja ühiskonnad

•• Valter Lang – Eesti ja Baltimaade pronksi- ja rauaaeg