Eestis kasvab läkaköhasse haigestumine
Tartu ülikooli kliinikumi nakkusosakonna juhataja Matti Maimets, miks kutsutakse läkaköha ka saja päeva köhaks?
Läkaköha on pikalt kestev, vaevavate köhahoogudega äge hingamisteede nakkushaigus. Et haigust iseloomustavad nädalaid ja isegi kuid kestvad köhahood, kutsutaksegi läkaköha ka saja päeva köhaks.
Milline bakter seda põhjustab?
Läkaköha tekitaja on kurgus ja ninaneelus paljunev bakter Bordetella pertussis, mis levib ainult piisknakkusena inimeselt inimesele. Haigus pole enam vaid väikelaste nakkushaigus, sest haigestumine on sagenenud ka hilisteismeliste ja nooremate täiskasvanute seas. Läkaköha nakkab väga kergesti just varajases staadiumis ja esimese kahe haigusnädala jooksul, mil nakatub kuni 90% läkaköha vastu vaktsineerimata haigega kokkupuutunutest. Haiguse peiteaeg on keskmiselt seitse kuni kümme päeva, kuid võib ulatuda ka 5–21 päevani.
Kuidas haigust ära tunda?
Sümptomid on sarnased külmetushaigusega – haigestunul esineb nohu, aevastamist, väikest palavikku, kurguvalu ja kerget köha. Kuid see köha muutub järk-järgult tugevamaks, nädala-paari pärast kujuneb välja läkaköhale iseloomulik hootine köha.
Väikelastele on tüüpiline köhahoo lõpus vilinaga sissehingamine, sageli just öösiti piinav köhahoog võib lõppeda ka oksendamisega. Kui nädalaid kestev köha järele ei anna, tuleb pöörduda arsti poole.
Kas läkaköha on kerge või raske diagnoosida?
Läkaköha laboratoorne diagnoosimine pole lihtne. Haiguse varajases staadiumis võib tuvastada haigustekitaja ninaneelust võetud proovist. Rohkem kui kuu aega köhinud patsientide diagnoos kinnitatakse ELISA meetodiga. Arvestades läkaköhale tüüpilist haiguspilti, võib diagnoosini jõuda ka kaudselt, köhivate kontaktsete isikute uurimisega.
Miks on oluline, et täiskasvanu end läkaköha vastu vaktsineeriks?
Täiskasvanud on nakkusallikaks tittedele oma kodus ja sõpradele väljaspool kodu. Ei tohi unustada, et läkaköha on eriti ohtlik imikutele, sest enamik surmajuhte esineb alla kolme kuu vanuste seas. Imikutel võib läkaköha põhjustada tüsistustena hingamisseisakuid ja -puudulikkust, kopsupõletikku, aga ka krampe ning püsivat ajukahjustust.
Enne läkaköha vastu vaktsineerimise alustamist oli väikelaste suremus läkaköhasse ligikaudu üks protsent. Laste vaktsineerimine on vähendanud läkaköhasse haigestumist ligikaudu 150 korda.
Milline on ravi?
Läkaköha on keeruline ravida. Antibiootikumid läkaköha kulgu ja kestust enamasti ei muuda, antibiootikumravi aitab haiguse edasist levikut vaid vähendada. Täiskasvanutel kasutatakse vähendatud antigeenide sisaldusega difteeria-, teetanuse- ja läkaköhavaktsiini, mida manustatakse vaid üks kord.
Kui tihti tuleb läkaköha vastu vaktsineerida?
Läkaköha vaktsiini manustatakse koos difteeria- ja teetanusevaktsiiniga viis korda: imikutele kolme ja kuue kuu vanuses, kaheaastastele ning kuue-seitsmeaastastele lastele. Lähitulevikus on plaanis lisada veel üks annus teismelistele. Pärast vaktsiini manustamist kulub paar nädalat immuunsuse väljakujunemiseks. Läkaköha vastu vaktsineeritud lastel ja täiskasvanutel on haiguse kulg kergem ja sageli ebatüüpiline.
Kas kord läbipõetud haigus siis immuunsust ei annagi?
Pärast läkaköha läbipõdemist tekkinud immuunsus pole eluaegne ja läkaköha võib elu jooksul põdeda rohkem kui üks kord. Ka pärast läkaköha vaktsineerimist tekkinud immuunsus ei ole eluaegne.
Läkaköha nõuab tähelepanu
• Läkaköha vastu hakati Eestis lapsi vaktsineerima 1957. aastal, järgnes oluline haigestumise
langus.
• Enne vaktsineerimise alustamist oli haigestumine läkaköhasse Eestis üle 100 juhu 100 000 elaniku kohta aastas, mis langes 3,8 haigusjuhuni aastatel 1972–1981.
• Viimane surmajuht registreeriti Eestis 1964. aastal.
• Viimastel aastatel on jälle suurenenud läkaköhasse haigestumine, 2008. aastal registreeriti
36,2 juhtu ja 2009. aastal 46,9 juhtu 100 000 elaniku kohta.
• Üle 15-aastaste ja täiskasvanute osakaal haigestunute hulgas on suurenenud 40 protsendini.
• Eestis täiskasvanuid läkaköha vastu ei vaktsineerita, kuid näiteks USA-s küll.
• Saksamaal vaktsineeritakse väikelaste vanemaid, mitmetes riikides, sealhulgas Soomes,
ka noorukeid.
• 2010. aasta 11 kuuga registreeriti 1193 läkaköha juhtumit, eelmisel aastal samal ajal 503 ja
veel aasta varem 438 juhtu.
• Terviseametile laekunud teabe põhjal on 2010. aasta 11 kuuga kasvanud läkaköhasse
haigestumine 2009. aastaga võrreldes 2,4 korda ja 2007. aastaga 2,7 korda.
