Soome otsib, millega silma paista
2008. aastal kutsus Soome välisminister Alexander Stubb kokku brändi töörühma. Töörühma eesotsas oli mobiilifirma Nokia juhina tuntuks saanud Jorma Ollila. 2010. aasta lõpuks sai valmis raport, mis määratles maa plussid ning tegevuskava Soomest positiivse pildi teravdamiseks. Paljudele asutustele ja organisatsioonidele jagati selleks konkreetsed ülesanded.
Soome looduse ja palju kiidusõnu pälviva haridussüsteemi esiletõstmine oli ootuspärane. Ühe eesmärgina püstitati, et 2030. aastaks on vähemalt pool toidust mahetoodang ja kõikide järvede vesi peab selleks ajaks olema joogikõlblik. Vesi on loodusteemade puhul eriti suure tähelepanu all. Raportis soovitatakse ka juua pudelivee asemel kraanivett.
Uudsena mõjus aga soomlaste soov koguda laiemalt tuntust probleemide lahendajana.
Raporti järgi on soomlastel tänu vastastikusele usaldamisele ja uuendusmeelsusele võime harutada keerulistegi probleemide sõlmed lahti. Teisisõnu on see argipäeva loovus, mis paneb elamise sujuma ja ühiskonna toimima. Argiloovus on pärandunud kunagisest talupojaühiskonnast, kus väärtustati lihtsust, kasinust ja töökust.
Lahenduste leidmist soovivad soomlased hakata ka välismaale eksportima. Juba praegu on Soome saanud tunnustust konfliktipiirkondades rahuvalvamise ja rahu sõlmimisele kaasaaitamise eest.
Probleemide lahendajad
Välisminister Stubb on andnud paljuski näo maabrändi loomise projektile. Enne jõule, Euroopa lumekaose ajal kutsus Stubb välispressi Helsingi Vantaa lennujaama näitamaks, kui hästi suudavad soomlased hoida talveoludes lennujaama töökorras. Lumerohke talv on pannudki mõtted liikuma selles suunas, et elu sujuv korraldamine talvetingimustes võiks samuti olla Soome brändi osaks.
Välisminister kannab ka ise hoolt selle eest, et soomlased ei paistaks maailmale liiga kahvatud. Stubbile omaseks peetakse maailmamehe käitumismaneere, enesekindlust ja modernsust.
Soomlased üritavadki aina julgemalt suures ilmas silma paista. Sel nädalal selgus, et Helsingi linn hakkab koos Guggenheimi kunstimuuseumiga selgitama võimalusi rajada üks nende muuseumidest siia.
Moodsa kunsti muuseumide esinumber Guggenheim on praegu esindatud USA-s New Yorgis ja Hispaanias Bilbaos. Bilbao linn on saanud sellest suurt kasu, kuna muuseumis käib aastas keskmiselt 900 000 külastajat, kellest enamik on välisturistid.
Guggenheimi juhataja Richard Armstrong kommenteeris ajalehele Helsingin Sanomat: „Kõikidest maailma kohtadest ei tuleks ehk muuseumi rajamiseks esimesena meelde Helsingi. Aga Helsingi algatuses on potentsiaali.” Helsingi ahvatleb ka oma asukohaga Venemaa naabruses.
Soomlased usuvad oma maabrändi. Disainer Matti Remes kritiseeris Helsingin Sanomate pühapäevadebatis Finnairi lennufirmat, kuna see on oma uues välisilmes vähendanud rahvuslikke jooni. Remes kirjutas, et rahvuslikkuse esiletoomine on tõusev trend nende suurettevõtete puhul, kelle kodumaal on hea maabränd. Soomel on, lõpetas ta.
Peaminister rõhub rahuvahendusele
•• Soome järgmine valitsus paneb tõenäoliselt oma välispoliitikas senisest enam rõhku rahuvahendusele maailmas. Nõu ja abi saadakse selles valdkonnas ka Nobeli rahupreemia laureaadilt Martti Ahtisaarilt.
•• Igatahes on keskparteilasest peaminister Mari Kiviniemi rahuvahenduse esile tõstnud ja möödunud kuul peaministri juures asja arutamas käinud teiste parlamendiparteide juhid olid Kiviniemi sõnul sellega ka nõus.
•• Kui Kiviniemi ideega, et Soomest peaks saama „suur rahuvahendajamaa”, septembris esimest korda välja tuli, sai ta aga presidendilt väikese ninanipsu. Üks maa ei saa olla suureks tegijaks rahuvahenduses ega muuski vallas lihtsalt seda tahtes, ütles Tarja Halonen.
