Sama selgus ka teiste katsejäneste puhul. Millegipärast kippusid meie seas põhjendamatult populaarseks osutuma just rohelised. Ilmselt vastab tõele, et enamik meie kuuest juhtivast erakonnast eristub vaadete poolest vähe või üldse mitte, olles mugavalt keskel ja/või pisut paremal. Ükski neist ei paista silma radikaalselt eristuvate vaadetega. See sai saatuslikuks ka minu senisele poliitilisele eelistusele. Selgus, et vaated, mida olin pidanud eristuvaks, annavad kuue partei võrdluses erinevust vaid kümme protsenti! Valijakompassi lubadus, et oma vaadete testimine õpetab mind vaatama mööda poliitilistest stereotüüpidest, vastas tõele.

Arvestades, et portaali on püsti pannud poliitiliselt neutraalsed organisatsioonid, ei saa kahtlustada testi poliitilist kallutatust. Sobiva erakonna leidmiseks tuli hinnata 30 poliitilist väidet viiepallisel skaalal. Ükskõik, kas oled mingis küsimuses leebel (pigem jah või pigem ei või neutraalne) või äärmuslikult (kindel jah, kindel ei) seisukohal, loeb test vastaja selles küsimuses mingi erakonna toetajaks. Testi tulemust on võimalik veelgi täpsustada: määrata oma eeliserakonnad ja/või valida kaaluks küsimused, mis sulle kõige rohkem korda lähevad. Just kaalu kasutamine annab ootamatu tulemuse. Peale selle saab testis positsioonida oma vaated poliitilisel radaril (seitse põhilist poliitilist seisukohta). Positsioonida saab end ka poliitilisel maastikul (klassikaline telg vasak/parempoolne ja liberaalne/konservatiivne). Nagu mis tahes testist, ei selgu täit tõde sellestki. Olemuselt on valijakompass siiski üsna akadeemiline, ent mitte keeruline. Tasub proovida!