Palme on maailmas 2400 liiki 189 perekonnast ja neid avastatakse üha juurde. 2007. aastal avastati Madagaskari põhjaosast kuni 18 meetri kõrguseks kasvav, seni ilma eestikeelse nimetuseta palm Tahina spectabilis. Viimati nimetatu on Madagaskari 170 palmiliigist suurim. 2008. aastal kirjeldati viit uut pinangapalmi liiki Vietnamist! 2009. aastal avastati printsipalm (Syagrus evansiana) Brasiiliast. Euroopas kasvab looduslikult kahte liiki palme – Vahemere maade lääneosast tuttav kääbuspalm (Chamaerops humilis), mida ka meil toapalmina kasvatatakse, ning Kreeta saarel, mõnel pool Kreeka mandriosas ja Türgi edelaosas kasvav kreeta datlipalm (Phoenix theopharastii). Palmirikkamad paigad on Lõuna- ja Kesk-Ameerika, Malaisia ja Uus-Kaledoonia ning muidugi Madagaskar, kust on kõige rohkem uusi palmiliike viimase paarikümne aasta jooksul kirjeldatud. Kõige enam ühes riigis kasvavaid palme on Colombias. Kõige kauem on Eestis toapalmidena kasvatatud karuspalme, datlipalme ja kentiapalme. Praegu on palmide valik üsna suur, aasta jooksul müüakse Eesti aianduskeskustes paarküm-mend liiki palme.

Kõige populaarsemad on kuldviljakpalmid, kentiapalmid, datlipalmid, kääbuspalmid, karuspalmid jt. Müügiks pakutakse ka kookospalme, vandepalme, lehvikpalme, vašingtooniapalme, beetli-areekapalme, bambus-mägipalme, läikivaid mägipalme jpt. Kõige uuem toapalmi liik Eestis on seltsiv areekapalm (Areca triandra), mis on India idaosa, Filipiinide ja Kagu-Aasia rannikumetsade taim. Eestikeelse nimetuse sai see palm 26.03.2009. Algaja palmikasvataja peab kindlasti teadma, millistes tingimustes tema hoolealune elama hakkab. Eri palmid vajavad erinevaid tingimusi. Mägipalmid (Chamaedorea) vajavad otsese keskpäevase päikese eest kaitstud poolvarjulist kasvukohta, sest kasvavad ka looduses sageli teiste, kõrgemate puude all. Mägipalmid kasvavad aeglaselt ega kasva väga kõrgeks, kuid neile meeldib mõõdukalt soe (18–23ºC) ruum. Kõige tuntum vääris-mägipalm (Chamadorea elegans) õitseb kollaste õitega juba 3–4 aasta vanuselt. Kanaari (Phoenix canariensis) ja harilik datlipalm (P. dactylifera) võivad kasvada kartmatult ka keskpäevase päikese käes, kui neid on sellega enne harjutatud.

Palm seemnest kasvama

Hariliku datlipalmi võib ise kasvama panna seemnest, kui ostame poest värskeid datleid, mida ka meil sageli toidupoodides müüakse. Palmiseemnete külvamiseks sobivad paremini kevad ja suvi, sest idanemiseks on vaja sooja. Datlipalmi värske seeme idaneb soojas toas 3–4 nädalat, läbikuivanud seeme kuni 3 kuud või isegi kauem. Aeglaselt kasvav madal ja elegantne laose datlipalm (P. roebelenii) vajab aga kevadel ja suvel ereda keskpäevase päikese eest kaitset. Tugevate nahksete lehtedega on kahekojaline kõrge vitspalm (Rhapis excelsa). Peenikeste leherootsudega ja saledate vartega vitspalm peab valges ruumis kenasti vastu. Vitspalm talub ka jahedamat ruumi, kus novembrist märtsini on vaid 12–16ºC sooja. Huvitavate kahelisulgjate lehtedega on kalasaba meenutavate lehekestega mahe kalasabapalm (Caryota mitis). Ta kasvab küll suureks, kuid õitseb vaid üks kord elu jooksul ja seejärel kuivab. Kalasabapalm kasvab ühtviisi hästi nii soojemas kui ka jahedamas ruumis.

Vahel müüakse meil toidupoodide eksootiliste puuviljade seas söödava salakkpalmi (Salacca zalacca) männikäbi meenutavaid soomuselisi vilju. Nende seemet ei maksa ära visata, vaid tasub külvata ja kasvatada endale ise seemnest tore väike palm. Jahedamasse ruumi (esikusse, koridori, vestibüüli, trepikotta jm), kus talvel novembrist märtsini on vaid 8–16 ºC sooja, sobivad paremini karuspalm, vašingtooniapalm, datlipalm, kentiapalm, kalasabapalm, lehvikpalm, vitspalm jt. Soojemasse ruumi, kus ka talvel on 18–25ºC sooja, sobivad meil müüdavatest palmidest areekapalm, võrkpalm, pudelpalm, kolmkant-pisipalm, kuldviljakpalm, jõulupalm, mägipalm, salakkpalm, ümaralehine lehvikpalm, kookospalm, suur vandepalm jpt. Jahedamas või soojemas ruumis kasvavad ühtviisi hästi kollakas kuldviljakpalm, kõrge vitspalm, pudelpalm ja kalasabapalm. Palmikasvataja kõige sagedasemad probleemid on palmi lehetippude kuivamine, liiga pime kasvukoht, ülekastmine ja punase kedriklesta kahjustus.

 Niisketest vihmametsadest või ookeani rannikutelt pärit palmid (ümaralehine lehvikpalm, kookospalm jt) on tundlikud kuiva õhu suhtes. Õhuniiskuse suurendamiseks võib palmilehti vahel puhta leige veega piserdada, niiske pehme lapiga pühkida või asetada taimepoti kõrvale lai anum veega. Paksu tolmukorraga kattunud palmi on vaja puhastada või leige veega pesta. Suveks võib palmid külmavabal ajal õue suvitama viia. Õue viimiseks on parem valida pilves või vihmane päev. Esialgu vajavad palmid välisõhuga harjumist. Seepärast ei maksa neid kohe otsese päikesekiirguse kätte jätta, vaid varjutada 1–2 nädalat rohelise varjutuslooriga, et vältida lehtedele põletuslaikude tekkimist. Noori palme on kasulik ümber istutada igal kevadel, sest noored taimed kasutavad mulla mineraalse toiduvaru kiiremini ära. Vanemaid ja suuremaid palme istutatakse ümber alles siis, kui anum enam vett ei pea ja juured on potist välja kasvanud või taime potist välja kergitanud.

Palmidele sobib nõrgalt happeline või neutraalne toitaineterikas muld. Poti põhja lisada kindlasti drenaažiks kerg-kruusa, jämedat liiva või väiksemaid kive. Istutamise juures on tähtis see, et tüvi (juurekael) ei satuks varasemast sügavamale mulla sisse. Ühetüvelisi palme kodus paljundada ei saa, sest varrepistikutele uusi juuri enamasti ei moodustu. Tüve alusel harunevaid palme (kääbuspalm, mõned areeka- ja mägipalmid, kalasabapalm, vitspalm jt) saab ettevaatliku noore külgharu eemaldamisega ka kodus paljundada. Enamik palme õitseb või viljub tubastes tingimustes harva või alles vanemas eas. Laeni kasvanud palmi lühemaks lõikamisega tuleb olla ettevaatlik, sest enamik palme tüve lühemaks lõikamist ei talu ning hävivad. Väga kõrgeks või lakke kinni kasvanud palmile tuleks otsida uus, kõrgem kodu.