Pika traditsiooniga Eesti valdade talimängud toimuvad XIX korda. Mängud peetakse igal aastal erinevas kohas, tavaliselt vallakeskuses. Võistluskohtade väiksus seab piirid korraldatavatele spordialadele: talvel on põhialadeks suusatamine ja korvpall, nendele lisanduvad tubaste aladena võistkondlik lauatennis, male ja kabe. Valdade talimängud toimuvad Lähtel, ühtlasi tähistatakse Tartu valla 20. aastapäeva. Samal ajal toimuvad Tapal Eesti linnade talimängud, kus võisteldakse täiendavalt veel juhtide võistluses. Valdade talimängudel osaleb 1200, linnade talimängudel 600 sportlast.

•• Kui palju talimängud on aastatega muutunud?

Valdade talimängude võistlusprogramm on aastate jooksul välja kujunenud, mis annab võimaluse teadlikult ja järjekindlalt tegeleda võistluste ettevalmistusega. Linnade talimängud said alguse väikelinnadest, kus võistlusprogramm on olnud aastate lõikes väga erinev. Alates 2009. aastast saavad osaleda kõik linnad, samuti oleme programmi viinud sarnaseks valdade mängudega. Kahtlemata on võimalus programmi lisada uusi spordialasid, mida teeme kindlasti 2013. aastal Võrus toimuvatel Eestimaa XII talimängudel, kus täiendavalt võisteldakse laskesuusatamises, mäesuusatamises, jäähokis, suusahüpetes ja talimotokrossis.

•• Oled kindlasti paljude osalejatega rääkinud: mida nad talimängude puhul hindavad, miks män­gudest ikka ja jälle osa võetakse?

Spordimängude eripäraks on territoriaalsel printsiibil osalemine, kus esindatakse oma kodukohta, koduklubi. Mängudel selguvad üldkokkuvõttes parimad vallad ja linnad kahes grupis, mis on heaks motivatsiooniks oma kodukoha teadvustamisel. Osavõtmise aluseks on pikaaegne traditsioon, kindel harjumus ja ühtsustunne oma linna või valla võistkonna esindamisel. Koostöös kohapealsete korraldajatega on eesmärgiks kõik võistlused läbi viia võimalikult kõrgel tasemel, mis kutsub osalema ka järgmistel kordadel.

•• Kas korralduspaikade peale on ka konkurss?

Seoses Eestis ehitatud paljude spordirajatistega on tõusnud huvi üleriigiliste spordimängude korraldamise vastu. Kui varem pidime korraldajaid otsima, siis nüüd pakuvad nad ennast ise välja, mis on väga positiivne. Eestimaa XII talimängude korraldaja 2013. aastaks valisime kol­me kandidaadi hulgast – detailselt ettevalmistatud talimängude nägemuse ja eelprogrammi alusel sai korraldusõiguse Võru.

•• Kui suurt rolli korraldusõiguse saamisel mängib omavalitsusjuhi entusiasm?

Korraldajateks pürgivadki eel­kõi­­ge omavalitsused, kus on kõrge omavalitsusjuhi huvi ja kohalike spordiinimeste soov. Mängude korraldamine kasva­tab omavalitsuse ja spordirajatiste tuntust ning elavdab kohalikku sporditegevust.

•• Mõne kuu pärast ootavad ees juba suvemängud?

Tõepoolest, selle aasta esindusüritus on Eestimaa XIII suvemän­gud, mis toimuvad 8.–10. juulini Rakveres. Ootame 26 spordialal võistlema ligi 4000 inimest. Tegemist on Baltimaade suuri­mate spordimängudega ja võttes ees­kujuks teistes riikides korraldatavaid spordimänge, võivad ka meil osaleda väliskülalised. Suvemängude patroon on Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.