Otepääd soojaga varustava ettevõtte selgitusel on külma toa põhjuseks kuiva hakkpuidu lõppemine. Nimelt pole turult enam saada ei kuiva ega metsakuiva hakkpuitu. „Meil on kohaliku vineeritehasega leping, kuiva hakkpuidu tarnimiseks. Kuid kuu limiit sai meil poole kuuga täis,” rääkis Otepää veevärgi soojamajanduse osakonna juhataja Ivari Viigimets.

Jätkub vaid suurtele

Soojatootja asus hakkpuitu turult otsima, ent kiirelt selgus kurb tõsiasi – kuiva hakkpuitu lihtsalt pole. „Märga haket saab, aga mida sa teed värskelt kooritud männikoorega, mis on toores, märg, raske. Isegi niivõrd raske, et kopp ei jõua poolt kopatäitki üles tõsta,” rääkis Viigimets. Kui tavaliselt aetakse ahju hakkpuitu niiskusesisaldusega 45 protsenti, siis praegu on turult võimalik osta 60–65-protsendise niiskusega hakkpuitu. „Vett pole mõtet ahju ajada, see ei põle,” tõdes Viigimets.

Et Otepää küttesüsteeme töös hoida ja avariid vältida, pandi Viigimetsa sõnul tööle vana, väikese võimsusega katel, mida köeti puuhalgudega.

Otepää inimesed on toasooja praeguseks tagasi saanud, aga ka teiste väiksemate asulate soojatootjate info räägib seda keelt, et hakkpuidust on Eestis saanud defitsiit. Seda ennekõike „tänu” Eesti Energiale, Tallinna elektrijaamale, Tartu jõujaamale ja Pärnu elektrijaamale. Nimelt on nelja elektri- või koostootmisjaama hakkpuidu vajadus suur ning nüüd on puidutootmise kõrvalproduktist saanud defitsiitne kaup, mille eest ollakse nõus üha rohkem maksma. Külm talv on hakke hinda kergitanud koguni 25 protsendi võrra.

Fortum Tartu juhatuse liige Mati Meos ütles, et neil kuiva hakkpuiduga probleeme pole, sest tänu tarnijatega sõlmitud karmidele lepingutele pole neile ebakvaliteetset kütet mõtet tuua – selle eest lihtsalt ei maksta.

Fortum Tartu saaks ahju ajada ka freesturvast, ent seda majanduslikel kaalutlustel ei tehta. „Hakkpuit on kallim, aga küsimus on selles, kas koostootmisjaamal CO2 kvooti on või ei ole,” rääkis Meos. Praegu suurtel koostootmisjaamadel kvooti pole, mistõttu on odavam põletada hakkpuitu. Pealegi maksab riik hakkpuidu kasutamise eest koostootmisjaamadele taastuvenergiatoestust viis senti iga toodetud kWh eest. Samal ajal nentis ka Meos, et kui külmad ilmad peaks jätkuma, on võimalik, et ka neid võib tabada kuiva hakkpuidu nappus.

Eesti ühe suurema hakkpuidutarnija Reinpaul OÜ juhataja Paul Tiisler ütles, et praegu on neil kuiva hakkpuitu Pärnu ja Tartu kandis võimalik pakkuda ja sõlmitud lepinguid suudetakse täita. Samal ajal möönis Tiisler, et enamik varumisplatse jäi lume alla ja sealt haket müües võib klient saada endale tõesti veidi niiskemat hakkpuitu, kui tarvis. Lepinguta kliendid võivad aga kuivast hakkpuidust suu puhtaks pühkida.

„Mida rohkem ehitatakse Eestisse hakkpuidul töötavaid suuri elektrijaamu, seda vähem on väikestel katlamajadel mida­gi põletada,” lisas Otepää veevärgi soojamajanduse osakonna juhataja Ivari Viigimets. Jääb võimalus jätkata liigniiske hakkpuidu põletamist ja leppida sellega, et katlast jookseb solinal vett välja. Viigimetsa kinnitusel oli lõppeva nädala alguses vähemasti Otepää katlamajas vesi ahjus.

Ebaloogiline toetuste süsteem

•• Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Einari Kiseli hinnangul on veidi ebaloogiline, et taastuvenergiatoetused on tekitanud olukorra, kus ahju aetakse odavama turba asemel kallist hakkpuitu.

•• „Praegune toetuste süsteem ütleb ettevõtjatele üheselt, et põletage võimalikult palju puitu,” lisas Kisel. Kuid kindlasti ei teki Kiseli sõnul lähiaastail hakkpuidu defitsiiti, sest Eestis raiutakse praegusel ajal kaks korda vähem puitu, kui seda oleks tarvis teha. Teisalt pole metsameeste poolt rahaliselt kasulik igat raiejääki üles korjata.

•• Kokkuvõtvalt on aga riigi soovitus keskkatlamajadele, et igaks kütteperioodiks tuleks sõlmida vettpidavad lepingud hakkpuidutarnijatega, sest seadused ei kohusta ka suurima puidudefitsiidi ajal tarnijaid katlamajadele puitu müüma.