Soome ja Jaapan: Marimekko disain, muumid ja karaoke
Soomlased on kirjutanud, et mõlemad rahvad hindavad minimalismi ja vaikust. Mõlemas leidub sarnast vaoshoitust, tunnete peitmise ja vaikimise oskust.
Nii soomlasi kui ka jaapanlasi võlub sama disainikeel. Soome disainitoodete lipulaeva Marimekko peamine eksporditurg on just Jaapan, kus firmal on 21 kauplust parimates kohtades. Koduleheküljel nimetab ettevõte suurt edu Jaapanis lausa armastuslooks. Marimekkos on töötanud disaineritena ka kaks jaapanlast. Fujiwo Ishimoto on loonud firmale mitmeid soomlastele armsaks saanud kangaid, mille jaoks ta on inspiratsiooni ammutanud oma Jaapanis möödunud lapsepõlvest.
Jaapanis on väga populaarsed soomerootslase Tove Janssoni loodud lasteraamatute tegelased muumid, kellest on seal vändatud telesarju ja filme. Lennufirma Finnair kasutab muumitrolle jaapanlastele suunatud turunduses. Lennuliini avamise auks Jaapani linna Nagoyasse lasi Finnair joonistada muumid isegi lennukitele. Paljud noored soomlased vaatavad omakorda innukalt Jaapanist pärit manga-raamatuid.
Jaapani kuulsamaid soomlasi on aga Marutei Tsurunen, endise nimega Martti Turunen, kellest sai 2002. aastal esimese eurooplasena Jaapani parlamendi liige. Praegusel raskel ajal juhib ta ajalehe Helsingin Sanomat andmetel Jaapani parlamendi kriisikomisjoni. Ise on Tsurunen kommenteerinud oma edu järgmiste sõnadega: „Soomest peetakse Jaapanis lugu. See on andnud ka mulle tuult tiibadesse.” Tema meelisteemad poliitikas on keskkonnakaitse, mahetootmine ja eakate hoolekanne.
Soomlaste üks viimaseid ekspordiettevõtmisi Jaapanis ongi Sendai linnas kahe maa ühisprojektina avatud keskus, mis pakub teenuseid vananevatele inimestele. Soome Heaolukeskuse nime kandvas projektis osalevad soomlaste poolt ka kaubandusesindus Finpro ja tervishoiuamet, kes aitavad vahendada Jaapanisse soomlaste oskusteavet.
Soomlased on kirjutanud, et nendel kahel rahval ei ole teineteise mõistmine raske. Pika nimekirja võib panna kokku ühistest huvidest, millest üks tuntumaid on soomlaste poolt palavalt armastatud karaoke. Samuti rääkivat mõlemate rahvaste laulud ühtemoodi kurbusest, õnnetust armastusest, üksindusest.
Looduskatastroofis räsitud Jaapani toeks korraldab Soome Rahvusballett balletigala, kus esinevad mitmed Helsingis elavad jaapanlastest tantsijad.
