Even Tudebergi hinnangul valitseb Eesti laskesuusatamises anarhia
Ärimees ja Slovakkia aukonsul Eestis Even Tudeberg läheb kohati põlema, kui arutleb oma lemmik-ala üle, milles ta on läbinud kõik astmed peaaegu päris tippu välja. Aastail 2000–2002 oli Tudeberg ka Eesti alaliidu juht.
„Kokkulepe oligi, et lähen kaheks aastaks peamiselt suhtekorralduse peale, et tutvustan inimesi omavahel ja teistega,” kostab Tudebergi häälest kerget irooniat. „Tõsi, suhtlusliinid on Eesti laskesuusatamises sassis olnud pea alati. Ka praegu.” Kui Tudeberg ala juhtimise lõpetas, oli laskesuusatajate kassas 4,8 miljonit krooni.
Soojenduseks kõneleb Tudeberg kümne aasta taguse lookese, kuidas ta istus koos suusaliidu juhi Toomas Savi ja rattaliidu kolleegi Siim Kallasega. Kolm vägilast arutasid tegevuse harmooniat – seda märksõna Tudeberg kasutabki – Eesti spordiliikumises, sest „alati on kasulik tervikut silmas pidada”.
„Ent siis läks Kallas Brüsselisse ja murdmaasuusatamine sundis laskesuusatamise Eestis taanduma. Viimasel kümnendil on murdmaasuusatamine olnud põrgu moodi edukas, võtnud ka suure osa rahadest ja olnud sõna otseses mõttes esimene mees riigis,” leiab Tudeberg. „Tänaseks on jõuvahekorrad vähemalt vanas Euroopas kujunenud laskesuusatamise kasuks, mis on saanud murdmaast märksa populaarsemaks. Kuid ma ei vastanda kahte ala, kus meil on mõlemal tõsiseid probleeme.”
Hovantsevi lugu
Tudebergi meelest tuleb heade tulemuste saavutamiseks töötada professionaalselt.
„Mis tähendab, et igaüks töötab oma õigel kohal ja kes ühelegi kohale ei sobi, ei tööta sellel alal. Näiteks Tõnu Pääsuke on suurepärane treener, kuid kehv mänedžer. Laskesuusatamises on hariduseta inimesi, treenerkond vananeb ja väheneb, töö pole alati sihipärane ja liiga sageli amatöörlik,” sedastab Tudeberg, kes isegi on saanud Pääsukese kooli.
Usutletav kutsus alajuhina Eesti koondist treenima maailmanimega Anatoli Hovantsevi, kes pidi põhitöö kõrvalt harima ka noori Audentese filiaalis. „Tulemus oli see, et koondise tööst vabal ajal leotas Hovantsev Otepääl ussi, endal nukker nägu ees,” mäletab Tudeberg. Tema sõnade järgi tuli Hovantsev Valgevene KGB käppade vahelt ära kiskuda, tehes neile selgeks, et Eesti vajab Hovantsevit rohkem.
„Suusamehed tegid Otepääle hüppemäe, maksis minu teadmist mööda 90 miljonit krooni. Meie saime Otepääle lasketiiru, ent Tallinnas, kus elab kolmandik meie rahvast, pole seda tänini. Tallinn on laskesuusatamise mõistes provints,” nuriseb Tudeberg, kes suusatab talviti oma lõbuks Pirita radadel. „Seal on korralikud rajad, Mustamäel või Nõmmel, kus minagi kord alustasin, lihtsalt hirmsad. Dünamo baasi pole seal enam olemaski. See lammutati kinnisvara-arendajate survel,” teab Tudeberg, kes näeb Tallinna kasutamata ressursina.
„Mustamäe või Nõmme kanti saaks ehitada maa-aluse lasketiiru, treenida ja pidada võistlusi. Selliseid tiire on mujal maailmas arvukalt ja nad pole sugugi kallid. Ühest otsast sisse, teisest välja, vahepeal tulejoon. Müratu ja ohutu,” kiidab Tudeberg.
Ei mingit isetegevust
Spordisõbrad ootasid tänavusel talvel asjatult tippsaavutusi. Tudeberg nõustub, et naiste eliit Eveli Saue ja Kadri Lehtlaga ning meeste juhtduo Roland Lessing ja Indrek Tobreluts on oma arengus toppama jäänud. „Jah, nad on samal tasemel, mis kolm talve tagasi!” nendib Tudeberg ja rõhutab, et sportlaste vastu tuleb olla karmim, jäigem ja nõudlikum. Aga mis me sel talvel kuulnud ja näinud oleme?” hüüatab ta.
Tudeberg meenutab aegu, kus liidu koondises kalamarja söödi ja kõigist muredest priid oldi. Tasuks selle eest tuli lõuad koomal hoida ja edasi teenida.
„Nii Dünamo kui ka liidu koondises oli kord majas. Praegu tahab pool meie koondist ühte, teine pool teist treenerit. Mõnele ei meeldi üldse koondisega harjutada. See on ju anarhia! Tunnistan täiesti siiralt, et tippspordis pole demokraatiaga midagi teha. Laskesuusatamises, mis on riigikaitselise tähtsusega ala ja Euroopas enamasti kõikjal jõustruktuuride hoole all, eriti. Kõnelen tõsiselt ega uduta!” läheb Tudeberg ägedaks. „Sel alal pole isetegevusel mingit väärtust.”
Lugejale, kes ei pruugi asjaga lähemalt kursis olla, teadmiseks: viimasel hooajal on treenerikandidaatidena nimetatud soomlast Asko Nuutineni ja lätlasi Jekabs Nakumsit ja Maris Cakarsit. Viimasega tehti leping, mida pikendati kevadel ka järgmiseks aastaks. Täpsuse huvides märkigem, et Lessing on juba mitu aastat koondisest eraldi harjutanud. Kevadel kinnitas Saue, et võtab tippspordis vaheaasta. Aga äkki loobub üldse. Samu mõtteid mõlgutab Lehtla. Tudebergi hüüatused on ehk mõistetavad.
„Tean väga hästi, et tippsport on rangelt vabatahtlik. Aga kui sa sellega juba tegeled, siis võta tõsiselt. Aga ma olen näinud Evelit pärast võistlust hamburgerit söömas?! Poisid võtavad õhtuti õlut ja põhjendavad, et neil olla järgmine päev vaba?!”
Tudebergil pole positiivset näidet kaugelt otsida. „Gerd Kanter on minu jaoks sihikindluse musterkuju. Ja tema tiim asjatundlikkuse süno-nüüm. Vaat nii tuleks asju ajada ka laskesuusatamises!”
Tudebergi õpetused praegustele laskesuusatajatele on sensitiivsed ja loitsivad. „Korjake energiat, ärge kulutage seda tühisele!”, „Talitsege oma meeli!”, „Pühendu. Alluta end eesmärgile!” Selles plaanis võiks jätkatagi. Tudeberg võtab appi idast pärit põhjendused. „Kui valid teise õpetaja, valid ka hoopis teise ala,” osutab Tudeberg, tuues veel kord esile amatöörlikkuse Eesti laskesuusatamises. „Ameeriklased harrastavad seda ala meie kombel, pooleldi põlve otsas. Euroopa suurtes maades on oma koolkonnad. Meilgi võiks olla, sest ala on meil küllalt vana ning olnud esileküündivaid sportlasi. Paljud lõpetavad tippu jõudmata, kuid õnneks on säilinud mingi järjepidevus: noorte seas aeg-ajalt ikka kerkib keegi esile,” arutleb jutuajamiskaaslane.
Tudeberg rõhutab, et neid üksikuid andeid tuleb hoida ja arendada. „Liidu koondisse valiti kümme meest 20 000 seast. Meie mastaabid on sootuks pisemad. Aga mitte lootusetud...” tõmbab Tudeberg otsad kokku.
Eluloolist
Even Tudeberg
Sündinud: 14. jaanuaril 1963
Haridus: Tallinna 10. keskkool ja TpedI (1988)
Töö: reklaamifirma TBWA juht ja omanik, Slovakkia aukonsul Eestis. Töötanud ETV-s spordiajakirjanikuna. Eesti laskesuusaföderatsiooni president 2000–2002
Saavutusi: juunioride MM-il 15 km individuaaldistantsi pronks ja teatesõidu hõbe (1983). Medaleid N Liidu ja Eesti meistrivõistlustelt, sealhulgas Eesti tasemel ka murdmaasuusatamises.
